19. juunil võttis peaminister Andrus
Ansip Tallinnas Stenbocki majas vastu Eesti Kirikute Nõukogu presidendi piiskop
Einar Soone ja liikmeskirikute esindajad.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel olid
kõneks olulisemad riigi- ja kirikueluga seotud küsimused. Kohtumisel kinnitas
peaminister, et riik plaanib järgneva nelja aasta jooksul eraldada pühakodade
säilitamise ja arengu riikliku programmi raames igal aastal kirikute remondiks
100 miljonit krooni.

«Mis näoga me peaksime lastelastele otsa
vaatama, kui laseksime sadu aastaid seisnud kirikud maha laguneda,» ütles
Ansip. Missugustele kirikutele raha eraldatakse, peab jääma kirikute esindajate
ja muinsuskaitsjate, mitte poliitikute otsustada.

Arutati ka mittekonfessionaal-se
religiooniõpetuse lülitamist üldhariduskoolide õppekavasse, mida jätkuvalt
taotleb Eesti Kirikute Nõukogu. «Sellega kaoks Eesti anomaalne situatsioon
Euroopa hariduspildis,» märkis pastor Joosep Tammo. Tõdeti, et diskussioon
antud teemal on muutunud sisulisemaks ning selle jätkumine on väga vajalik.

Praegu on seaduses sätestatud, et koolis
tuleb mittekonfessionaalset usuõpetust õpetada juhul, kui seda soovib ühes
kooliastmes vähemalt 15 õpilast. Kirikud soovivad põhikooli- ja
gümnaasiumiseadusesse viia täienduse, mis võimaldaks koolijuhtidel vastavat
huvi välja selgitada.

Kõneks oli ka kaplaniteenistuse areng
Eestis. Peaminister väljendas heameelt edusammude üle politseikaplanaadi
käivitamisel. Kirikute esindajad märkisid, et Usuteaduse Instituut, EKN ja riik
on hakanud välja töötama kaplani kutsestandardit, vastavaid nõudeid teadmiste,
oskuste ja omaduste osas inimestele, kes soovivad tegelda hingehoiuga.

EK