Kirikupäevalised kohtusid oaasis

Reede varahommikuks olid Tartus Antoniuse hoovis kohad sisse võtnud kiriklikud asutused, et tutvustada laulupeolistele ja linnarahvale oma tegemisi.
Esindatud olid kristlikud kõrgkoolid. Pakuti põnevat kirjandust, millest osa oaasis esmaesitlusel, korraldati võistlusmänge, töötubasid, palvetunde, ettekandeid ja kontserte. Söögi ja joogiga kostitas Inglikohvik, kus askeldasid Pilistvere koguduse noored koos diakon Hermann Kalmusega.
Hoolimata sellest, et reede oli linnarahvale töö- ja laulurahvale oluline proovipäev, oli oaasis mõlemal päeval rahvarohke ning uudistajaid jagus iga väljapaneku juurde. Eesti Kiriku laua juures oli koguni selline sagimine, et loteriipiletid said esimese päeva lõunaks läbi müüdud ja lugejatele mõeldud kohvi mitu korda juurde keedetud.
Oaas oli kohtumispaigaks ka noortefestivalil JäPe osalejatele. Esmakordselt ühendati laste- ja noorsootöö ühenduse korraldatud kirikunoorte suvepäevad ja vaimulik laulupidu. Festivali iga-aastase korraldaja Mari-Ann Oviiri sõnul tasus see idee end igati ära. «Tuues noored välja ja teenimisele, said JäPe festivalist osa palju enamad kui üksnes registreerunud osalejad. Kogu oaasi, aga ka raelava programm oli koostatud selliselt, et põnev oleks nii noortel kui ka linnarahval. Ja see töötas väga hästi.
On muidugi asju, mille üle tasuks järgmine kord mõelda. Üks on kindlasti kirikupäeva aeg. See oli noortele ebasobiv, sest käsil on eksamiperiood ja koolide lõpetamised. Oli neidki, kes hommikul tegid eksami ja pärast seda saabusid festivalile, kuid kindlasti mõjutas see üldises plaanis osalejate arvu.»
Ka noored olid rahul sellega, et tänavust festivali ühes linnarahvaga pidada said, ning kasutasid usinalt neile antud teenimisvõimalust, külastades tänavamisjoni kõrval ka eakate hoolde- ja kristlikku noortekodu. Kannustust andis positiivne tagasiside, eriti meeldejääv oli Tartu Maarja koguduse liikme vanahärra Antsu siiras rõõm noorte pestud akendest, koristatud tubadest ja rohitud aiamaast.
Merje Talvik