Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kirikukogu valis konsistooriumi uue koosseisu

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Eesti Kiriku trükki mineku ajaks kirikukogu tööpäev veel kestis,  seetõttu ei olnud kiriku parlamendi kahepäevasest istungjärgust võimalik pädevat ülevaateartiklit lugejatele veel koostada. EELK XXXI Kirikukogu 1. istungjärgu sisust anname ülevaate 8. detsembri numbris. 29.–30. novembrini üle veebi Zoomi keskkonnas kogunenud kirikukogu oli ajalooline, sest kokku sai uus koosseis. Kuigi veebis, siis mitme kirikupiirkonna saadikud otsustasid koguneda kohapeal, näiteks koondusid paljud saadikud Tartus Pastoraati ning ka Järva-Jaanist tuli teade, et ollakse kiriklas koos. 

Mitmed saadikud võtsid kiriku parlamendi tööst osa esimest korda. Eelmise koosseisuga võrreldes oli liikmeskonna hulgas rohkem ilmikuid, naisi oli 67 kandidaadist 13. Kirikukogu liikmeid oli ka Rootsi ja Põhja-Ameerika praostkonnast. 

Kirikukogu kokkukutsuja ja juhataja peapiiskop Urmas Viilma avas istungjärgu palvusega. Ta tutvustas kirikukogu kodukorda ning uut koosseisu. Kui füüsiliselt koos olles oleks iga saadik saanud ise ennast tutvustada, siis üle veebi toimunud sündmusel oli küsimus lahendatud saadikute fotode ekraanile kuvamisega. Peapiiskop kutsus saadikuid üles heatahtlikkusele. Istungjärku rakendades nimetati, et kirikukogu istungist  võtab osa 58 + 2 hääleõigusega saadikut, lisaks osalesid hääleõiguseta selleks eelnevalt luba taotlenud külalised-vaatlejad. 

Esimesel istungipäeval oli olulisemaks päevakorrapunktiks peapiiskopi sõnavõtt olukorrast kirikus, mida kirikupea alustas meenutusega oma aasta tagasi peetud samateemalisest ettekandest. Viilma luges oma mullusest sõnavõtust ette mõtte lootusest, et koroonapandeemiast tulenev erikord saab minevikuks ning peatselt inimesteni jõudev vaktsiin toob loodetud lahenduse. Seljataga on kaks koroona-kirikuaastat, nimetas peapiiskop, ja hindas neid eriliseks ajaks, milleks me keegi riigis ja kirikus tema sõnul päriselt valmis ei olnud. 

Esimesel päeval valis kirikukogu uue kirikuvalitsuse. Valikuks esitas peapiiskop oma kandidaadid, lisaks esitati kaks kaaskandidaati. Peapiiskop tänas oma meeskonda, kes on kirikujuhti igati toetanud tema missioonist kantud ametis. Konsistooriumi liikmed peavad olema universaalsed, kinnitas peapiiskop, täpsustades, et assessorid peavad suutma tegeleda kaadriküsimustega ning nende teemadega, mis lähtuvad kogudustest kohapealt ning puudutavad väga erinevaid eluvaldkondi. 

64-liikmeline kvoorum valis 58 poolthäälega kantslerina jätkama Andrus Mõttuse ning assessoriteks valiti 33 poolthäälega senised kirikuvalitsuse liikmed Ove Sander (vastaskandidaat Kristjan Luhamets sai 31 poolthäält ega osutunud valituks) ja 33 poolthäälega Katrin-Helena Melder (vastaskandidaadiks esitatud Markus Haamer sai 31 poolthäält ja ei osutunud valituks) ning 54 poolthäälega (vastuhääli oli 10) Marko Tiitus, uue liikmena valiti kirikuvalitsusse assessoriks 63 poolthäälega (vastu oli üks hääl) Anti Toplaan. Eelmisest kirikuvalitsuse koosseisust ei seatud kandidaadiks ega jätka assessorina Kadri Eliisabet Põder.

Eesti Kirik


Kantsler Andrus Mõttus juhib peapiiskopi abilisena konsistooriumi kantselei tegevust ning EELK majanduselu ja juhib majandusnõukogu tööd. 

Assessor Katrin-Helena Melder – misjon, kiriklik laste- ja noorsootöö, sh kõik, mis seotud evangelisatsiooniga, kristliku kasvatusega, laste- ja noorsootööga, kateheesiga ja leeritööga üldkiriku tasandil. Katrin-Helena Melder on olnud assessor ka eelmises kirikuvalitsuse koosseisus.

Assessor Ove Sander – diakoonia-, hoolekandetöö, sh kõik, mis seotud organiseeritud heategevusega, üldkirikliku diakooniaga, hingehoiuga, kaplanaatidega, sotsiaal- ja kogukonnatööga. Ove Sander on olnud assessor ka eelmises kirikuvalitsuse koosseisus.

Assessor Marko Tiitus – haridus, jumalateenistuselu ja kirikumuusika, sh kõik, mis seotud usu- ja usundiõpetusega, kirikliku alus- ja üldharidusega, teoloogilise kõrgharidusega, liturgia ja kirikumuusikaga. Samuti on tema koordineerida vaimulike ettevalmistus pastoraalseminaris, vaimulike täiendkoolitus ja retriit. Marko Tiitus on olnud assessor ka eelmises kirikuvalitsuse koosseisus.

Assessor Anti Toplaan – meedia- ja kommunikatsioon, sh kõik, mis on seotud kirikliku meediatöö koordineerimisega ajalehes Eesti Kirik, kristlikes ja muudes erameediakanalites, samuti rahvusringhäälingus.

Allikas: EELK konsistoorium