Kirikukogu katkestas põhikirja lugemise

EELK XXVI Kirikukogu 5. istungjärgul 25. ja 26. novembril oli päevakorras viie seaduse ja kolme otsuse arutelu.
Kirikukogu avajumalateenistus peeti Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus, istungid toimusid Usuteaduse Instituudis. Kirikukogu juhatas peapiiskop Jaan Kiivit, abijuhatajad olid assessor Andres Põder ja Tartu praostkonna saadik Kirikukogus Priit Kama.
Esimesel lugemisel oli EELK uue põhikirja eelnõu. Põhikiri tuleb viia vastavusse kirikute ja koguduste seadusega ning esitada taotlus kiriku ja selle koguduste ümberregistreerimiseks hiljemalt 1. juuliks 2004. Uue põhikirja ettevalmistamisega on tegeldud juba mitu aastat, põhikirja töörühma liikmed Veiko Vihuri ja Illimar Toomet tutvustasid põhikirja eelnõu Kirikukogul ja avaldasid tänu juristidele Priit Kamale ja Urmas Arumäele, kes on eelnõu valmimisse olulise panuse andnud.
Peapiiskop esitab praosti kandidaadi
Kirikuelu edaspidiseks korraldamiseks on koos põhikirja eelnõuga ette valmistatud ka selle rakendusseadus, mida arvatakse põhjalikumalt viimistleda pärast põhikirja lõpliku teksti valmimist. Uue põhikirja rakendamine toob kaasa ka mitme kirikuseaduse olulise muutuse (nt kirikukari ja kirikukohtu seadus) või uute seaduste vajaduse (nt valimisseadus või koguduse juhtimise seadus).
Uue põhikirja arutelu oli Kirikukogus elav. Mitu sõnavõtjat leidis, et peapiiskopi institutsiooni on liiga palju suurendatud. Samas märgiti, et paljudes küsimustes on kärbitud ilmikute ja vaimulike otsustamisõigust.
Palju küsitavusi tekitas § 14 lõige 2, kus on öeldud, et praosti kandidaadi või kandidaadid esitab sinodile peapiiskop (praegu valib praosti sinod). Praostkonna esinduskogul jääb küll õigus kandidaat tagasi lükata. Eelnõu koostajad on selles näinud praostkonna ja kirikuvalitsuse sidemete tugevdamist. Kirikukogu sõnavõttudes kaheldi, kas nii ametisse saanud praost saab praostkonna tõeliseks liidriks või jääb ainult peapiiskopi käe pikenduseks.
Tulevases põhikirjas on esmakordselt defineeritud koguduse mõiste – EELK kogudus on kihelkondlikul või muul alusel koondunud usklike ühendus. See tähendab, et tunnustust leiavad ka rahvuslikul või mõnel muul alusel loodud kogudused.
Võimude lahususe printsiip
Koguduse juhtorganid on täiskogu, nõukogu ja juhatus. Võimude lahususe printsiipi järgides ei tohi tulevikus enam juhatuse liikmed nõukogusse kuuluda, vältimaks olukorda, kus iseendale ülesandeid püstitatakse ja nende täitmist kontrollitakse. Eelnõu-kohaselt ei kuulu koguduse õpetaja nõukogu koosseisu, kuid tema ülesanne on nõukogu kokku kutsuda ja selle koosolekut juhatada.
Küsimusele, kas koguduse nõukogu jääb tulevikus ilma esimeheta, vastas Veiko Vihuri, et kui vaja, võib esimehe staatuse sisse tuua. Priit Humal arvas, et nõukogu esimees võiks olla heaks sidemeheks koguduse ja kohaliku omavalitsuse vahel. Heaks peeti võimalust anda nõukogu volitused üle täiskogule, kui kogudus on liiga väike, et töövõimelist nõukogu ja juhatust moodustada (koos asendusliikmetega vähemalt 11 inimest).
Küsimusi tekitas piiskopliku nõukogu määramine peapiiskopi poolt. Joel Luhamets küsis, kas ei koondu ühe inimese kätte liig suur võim. Piiskopliku nõukogu moodustab peapiiskop koos enda poolt määratud piiskopi ja praostidega ning kahe teoloogiga.
Põhikirjakomisjon on kindel, et koosseisu vähendamine võrreldes senisega annab piiskoplikule nõukogule suurema operatiivsuse. Eeldatavalt hakkab see kogunema sagedamini kui kaks korda aastas. Samal ajal Õpetajate Konverentsi enam ette ei nähta. Veiko Vihuri selgitas Kirikukogule, et Õpetajate Konverentsi staatus ja ülesanded on kindlaks määratud põhikirja rakendusseadusega.
Põhikirja teine lugemine katkestati ja peapiiskop otsustas, et enne korralist kevadistungjärku kutsub ta kokku erakorralise istungjärgu.
Praostkonnad esitavad peapiiskopi kandidaadi
EELK keskasutuste tulud vähenevad aasta-aastalt ja see oht jätkub ka tuleval aastal. Kitsaid tingimusi arvestavalt oli koostatud ka 2004. aasta eelarve, mille Kirikukogu kinnitas. Päevakorras olnud autasude seaduse eelnõu II lugemine katkestati.
Peapiiskop Jaan Kiivit saab 2005. aasta 19. veebruaril 65aastaseks. Vastavalt EELK põhikirjale on see vaimulikuna teenimise vanuse ülempiir. Peapiiskop esitas 4. novembril konsistooriumile avalduse, kus teatab oma emerituuri jäämisest ja palub läbi viia peapiiskopi valimised. Kirikukogu otsustas viia peapiiskopi valimised läbi EELK XXVI Kirikukogu 2004. aasta sügisistungjärgul.
Praostkondade sinoditel tuleb esitada peapiiskopi kandidaadid 1. novembriks 2004. Igal praostkonnal on õigus seada üles üks kandidaat. Lisaks võib kümme Kirikukogu liiget seada üles oma kandidaadi. Peapiiskopiks võib valida meesõpetaja, kes on vähemalt 40 aastat vana ja olnud vähemalt 15 aastat EELK teenistuses õpetajana, praostina, Tartu Ülikooli usuteaduskonna või Usuteaduse Instituudi usuteaduskonna ordineeritud õppejõuna.
Piiskop Einar Soone esitas 4. novembril peapiiskopile avalduse palvega vabastada ta piiskopi ametist. Kirikukogu otsustas aktsepteerida piiskop Einar Soone soovi ja vabastada ta piiskopi ülesannetest alates uue peapiiskopi ametisseseadmisest.
Kirikukogu võttis vastu pöördumise, milles avaldatakse toetust haridustöötajatele.
Kirikukogul on kenaks traditsiooniks autasustada aasta kirjastuspreemia laureaati. Sel aastal anti autasu 80. aastapäeva tähistavale ajalehele Eesti Kirik, tunnustuseks tubli töö eest kiriku meediatöö edendamisel. Autasu võtsid vastu SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu esimees Jüri Ehasalu ja lehe peatoimetaja Sirje Semm. Esimest korda anti autasu ka uue meedia vallas. Tunnustati Tallinna Toompea Kaarli koguduse lastetöö kodulehekülge Kaarlike (www.eelk.ee/kaarlike). Autasu võtsid vastu koguduse lastetöö juht Sigrid Aus ja koguduse õpetaja Einar Soone.
Tiiu Pikkur

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku XXVI Kirikukogu pöördumine Vabariigi Valitsuse ja avalikkuse poole
Eesti kirik kui üks rahvakoolide loojatest jagab muret hariduse sisu, koolide olukorra, haridus- ja kultuuritöötajate staatuse ning tasustamise pärast. Hariduse väärtustamine on valitsuse väärikas ülesanne ning ühtlasi riigi kõlbelise ja kultuurilise arengu eeldus. Riik peab tagama eesti rahva ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Kirikukogu kutsub teos ja palves taotlema õiglust, armastust ning rahu.
Tallinn, 26. november 2003