Kirikud jäid puutumata
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 2. mai 2007 Nr 18 /
Pronkssõduri teisaldamisele eelnenud ja järgnenud ööl maradööritseti pealinna tänavail, lõhuti, varastati ja laamendati. Tallinna haaranud rahutuste järel küsis Eesti Kirik, kas ka pealinna kirikud on saanud kannatada.
Jaan Tammsalu, praost: Tänu Jumalale, Tallinna kirikud on jäänud rüüstest puutumata. Olen käinud läbi vanalinna pühapäeva varahommikul, kannatanud pole ükski klaas ega vitraa. Jaani kiriku kõrval 10 m kaugusel on lõhutud ajalehekiosk, kirikuakendesse aga pole kive visatud. Jaani kiriku akendele on paigaldatud vineerid, et kaitsta nii aknaid kui töömehi.
Jätsime teadlikult ära õhtused teenistused ja üritused, et inimesed saaksid rahulikult kodudes olla. Samas tuleb nentida, et pühapäevasele jumalateenistusele ei tulnud tavalisest rohkem inimesi. Ühispalvet oleks praeguses olukorras ometi väga vaja.
Einar Soone, piiskop: Kaarli kirik, lähim ärevatele sündmustele, on jäänud puutumata. Pühapäeval tuli palju eestpalvesoove, eriti politseinike kaitseks, paluti ka valitsuse, maa ja rahva eest, ja et kohtunikud säilitaksid selge pea ja teeksid õiglased otsused. Ma ei pea rahutusi mingil määral ususõjaks. Kellele on pronksmees võidu sümboliks fašismi üle, nende tundeid kahtlemata riivati. On ka teada, et rahutustele õhutati.
Avo Üprus, Peeteli koguduse õpetaja: Antud juhul peaks hoidma lahus kaht vaatepunkti. Esimene, et tegu on olnud professionaalse, metoodilise ja hästi ette valmistatud provokatsiooniga noorte massirahutuste juhtimisel. Valitsus on andnud sellele vastulöögi. Siin polnud teist teed. Samas on väga oluline kaasata tegevusse ka kolmas sektor ja kirik. Meil on ajalooline kohustus ja võimalus teha oma võrgustiku kaudu selgitustööd oma mõjusfääris.
Teiseks on kahju lastest, kes on kaasa tõmmatud neid vaimselt kahjustavatesse mängudesse. Nukruse ja ängistusega tõden, kui habras on tasakaal venekeelses tõrjutud rahvakihis, kelle liikmeid on palju ka Peeteli koguduse hoolealuste hulgas. Neid on väga kerge ära kasutada ja tõugata ohtlikele tegudele. Tungivalt on vaja metoodilist, sotsiaalse võrgustiku kaudu toimivat selgitustööd, avatud suhtlemist. Tuleb rõhutada pikka meelt, mitteallumist õhutustele, eriti noorte ja eriti vene noorte hulgas. Tallinna kõrval ei tohi unustada ka teisi regioone, eeskätt Ida-Virumaad.