Kirik muinsuskaitse uurimisobjektina

Juba kuuendat aastat ilmuv artiklite kogumik «Muinsuskaitse aastaraamat» tutvustab 2009. aasta olulisemaid muinsuskaitsealaseid tegemisi, teiste hulgas kiriklikke.
Juhan Kilumets kirjutab Saaremaa Kihelkonna kiriku kellamaja restaureerimisest. Tööd lõpetati Saksamaal valatud kirikukella riputamisega ajaloolisele kellakohale. Kui viimati helises siin kell sadakond aastat tagasi, siis nüüd kuuleb Kihelkonnal kellaheli igal keskpäeval.
Kuressaare Laurentiuse kiriku kooriruumi maalingute restaureerimisest, mis asjatundjate hinnangul võivad jääda veel pikaks ajaks ületamatu väärtusega tööks kirikute restaureerimise alal Eestis, annab põhjaliku ülevaate Kai Merilain.
Mitme fotoga illustreeritud artikkel selgitab, et värskelt taastatud ruumis kohtuvad ainulaadne kirikuinterjöör, palju vastamata küsimusi maalingute dateeringu ja omavahelise suhestumise kohta ning maalingute mitmekülgsusest, väärtusest ja seisundist.
Eve Koha artikkel räägib möödunud aastal Tallinna Püha Vaimu kirikus avatud näitusest, kus eksponeeritakse kiriku kuut haruldast klaasimaali, mis olid seni avalikkuse eest varjul. Kaks neist on 17. sajandist ja neli 19. sajandist, nende hulgas on Eesti vanim tervikuna säilinud vappvitraaž aastast 1606.
Noarootsi kiriku krutsifiksi lugu ilmub Viljar Visseli sulest. Tegemist on 20. sajandist pärineva tööstuslik-kunstilise altarikrutsifiksiga, mis kingiti Noarootsi Püha Katariina kirikule truu koguduseliikme Rose Loise Madeleine Maillardi mälestuseks 1907. aastal.
Vana Liivimaa alal paiknevate kirikute tornikukkedest – veidi salapärastest sümboolse tähendusega sulelistest – kirjutab Ülle Jukk. Teksti illustreerivad 19 tornikuke fotod ja tutvustus.
Eesti Kirik