Kirik ja riik ühisvara hoidjana

Vabariigi valitsuse ja EELK ühiskomisjoni kultuuriväärtuste alakomisjon pidas 1. veebruaril kirikuvalitsuses korralise koosoleku.

Koosolekust, mille olulisemaks päevakorrapunktiks oli riiklik programm «Pühakodade säilitamine ja areng», võtsid EELK poolt osa assessor Tiit Salumäe, Sirje Simson ja Agu Kaljuste, muinsuskaitseametist peadirektor Kalev Uustalu, Ülle Jukk, Ilme Mäesalu ja Ülo Puustak, muinsuskaitse seltsist Jaan Tamm ja siseministeeriumist Ilmo Au.
Möödunud aastal tehtust ülevaadet andes nimetati objektid, mille rahastamisse riik läbi pühakodade programmi ning eraldi kultuuriministeeriumi kaudu panustas. Pühakodade programmi raames tehti restaureerimistöid kuue erineva konfessiooni 21 pühakoja juures, kogumaksumusega 622 800 eurot, kusjuures enim rahaeraldusi tehti EELK-le, kinnitasid muinsuskaitse esindajad.

Tehtud on palju
Suurim summa, 50 000 eurot, eraldati Ridala kirikule katuse avariirestaureerimiseks. Rahastuse saajate nimekirjas olid ka Ilumäe, Karja, Risti, Väike-Maarja, Avinurme ja Haapsalu Jaani. Veel toetati mitme kiriku (näiteks Haljala, Torma, Ruhnu vana ja uue ning Vormsi) juures tehtud teaduslikke uuringuid, pühakodade inventari restaureerimist ja publitseerimist (Kaur Alttoa «Tartu Jaani kirik»).
Kultuuriministeerium eraldas raha veel Tartu Pauluse ja Jaani ning Narva Aleksandri kirikule.
Alanud aastast kõneldes märkis Tiit Salumäe, et enamik rahaeraldusi võimaldab käimasolevaid töid jätkata või lõpetada. Kavandatud EELK objektidest nimetati Ridala, Väike-Maarja, Mihkli, Harju-Jaani, Risti, Avinurme, Järva-Jaani, Haljala, Simuna, Naissaare, Kassari, Esku, Ilumäe, Rõuge, Taagepera, Tartu Jaani kirikut.

Mis saab Pöidest
Lisaks Pöide kirik, mille puhul on küsimuseks, kui suures ulatuses paneb õla alla riik pühakodade programmist ja kui ulatuslikult suudab omafinantseerimist tagada loomisel olev sihtasutus. Otse kultuuriministeeriumi kaudu on lubatud rahaeraldust Tartu Paulusele ja Jaanile (pangalaenu tagasimaksmiseks), Narva Aleksandrile, Pöidele, Kuressaarele ja Väike-Maarjale. 
«Alati on vahendeid vähe ja ootused reaalsusest suuremad, aga kes ei oska olla tänulik pisku eest, ega ta oska olla tänulik ka palju eest,» rõhutab assessor Salumäe. Kuigi muinsuskaitse pole riigi prioriteete, on 2003. aastal käivitunud riiklik pühakodade programm siiski ilmekaks tõestuseks, et valitsusel on huvi toetada kirikute säilimist.  
Tegutsemisperioodil 2004–2011 on programmi alusel eraldatud 7,75 miljonit eurot, EELK objektidest on väiksemal või suuremal määral leidnud rahastust 69 pühakoda kokku 5,255 mln euro väärtuses. Salumäe sõnul on olemas kultuuriminister Rein Langi suusõnaline lubadus jätkata programmiga. Selle küsimuse täpsustamiseks minnakse lähiajal ministri jutule.
Liina Raudvassar