Novembris kutsus Eesti Kammerkooride
Liit kuulajaid Pärnus, Tartus ja Tallinnas jõuluootuskontsertidele, millega
koguti raha Harjumaal asuvale Risti kirikule uue tornikella valmistamiseks.

Risti koguduse õpetaja Annika Laats ütles,
et kellahelina puudumine kirikus tegi teda kurvaks. Muinsuskaitseametist sai ta
teada, et tõenäoliselt on Harju-Ristil Eesti vanim kell. Kogudusel on ka teine
tornikell, pisut uuem, kuid katkine ja seetõttu seda lüüa ei saa.

Muinsuskaitseameti soovituskiri kinnitab
õpetaja sõnu: «Harju-Risti kirikul on kaks haruldast ajaloolisi tornikella.
Neist väiksem pärineb 14. sajandist ning on tänaseks säilinuist vanim tornikell
Eestis. Kell on harukordselt rikkaliku kujundusega /…/ Kella auväärse vanuse
ning hapruse tõttu ei tohi seda kella enam helistada.

Kiriku teine tornikell on samuti Eestis
haruldane. /…/ Kellal on küljes pikk mõra ning tila puudub. Selle tõttu ei
saa  seda kella helistada.»

«Nii meil ongi olukord, kus on kaks kella,
aga kumbki ei helise,» ütles õpetaja.

Suhtlemisest tõuseb tulu

Umbes pooleaastase suhtlemise tulemusena
Muinsuskaitseametiga tegi viimane kogudusele ettepaneku katkine kell asendada.
Selle kaudu sai teoks koostöö Eesti Kammerkooride Liiduga, kellele
heategevuskontserdid millegi vajaliku toetuseks on saanud toredaks tavaks.
Eelmise aasta jõulukontsertidel kogutu läks Tartu Jaani kirikule.

Kontsertidest saadud annetustest laekus
kirikule 15 000 krooni. Liidu juhatuse liikme Katrin Puuri sõnul tuleb lisa ka
telefoniannetustest. «Telefonid on avatud kuni jõuludeni,» rääkis ta. Uuel
aastal annavad muusikud kogudusele summa pidulikult üle. Lisaks nende abile
andis uue kella muretsemiseks raha ka riik, eraldades lisaeelarvest 100 000
krooni.

Keskaja kõla

Vana kella löömise osas on Annika Laats
kunstiajaloolase ja kelladeuurija Juhan Kilumetsaga küll praeguseks
kokkuleppele jõudnud. «Kell ei ole püha lehm, et seda puutuda ei tohi,» ütles
õpetaja. Nüüd saavad harjuristilased suurte pühade ajal vana kella helisedes
kirikusse minna.

Muinsuskaitseametiga on kogudusel Laatsi
sõnul head suhted. «Ma olen kooskõlastanud küll igat liigutust,» möönis ta.
Palju sõltub tema arvates inspektoritest. Risti kirikul parandatakse praegu
katust, seetõttu on suhtlemist tavalisest enam.

Lääne-Harju praostkonda kuuluvas Risti
koguduses on umbes 150 liiget. Esimene kirik ehitati Harju-Ristile algselt
Padise kloostri kabelina 13. saj lõpul, praeguse kiriku ehitus lõppes 15. saj
esimesel poolel. Arhitektuuriliseks vaatamisväärsuseks on kiriku ainulaadne
poolringikujuline torn.

Kristel Neitsov