Keila Miikaeli kirik kaotas risti

13. novembril jõudis kätte oluline silmapilk – tellingud kerkisid üle torni tipu ja sealt võeti alla muna ja rist.
Rohkem kui aasta on kestnud Keila Miikaeli kiriku tornikiivri restaureerimistööd. Seestpoolt on vahetatud tornikiivri kandekonstruktsioone enam kui kolmandiku ulatuses. Viimased kolm kuud on OÜ Frantsiskus ehitanud tornikiivri ümber tellinguid, et uuel aastal hakata katusekatet vahetama.
Pommikildudest puretud
Keila üheks tunnuseks saanud 47,5 meetri kõrguse torni sai kirik XIX sajandil, mil toimusid viimased kiriku välisilmet muutnud ümberehitustööd selle aja viimase moe järgi uusgooti stiilis. Tornikiivri projekteeris arhitekt Schonert. Kiiver valmis septembris 1851 ja maksis 2113 rubla.
150 aasta jooksul on torn saanud korduvalt kannatada. II maailmasõjas tulistati kirikutorni tõsiselt, enamus katusekatet hävis. Tänaseni leiavad töömehed tornist pommikildudest puretud talasid. Taastamistöödel ei olnud võimalik kasutada just kõige paremaid materjale ja nii algasid tänaseni kestnud probleemid vihmavee läbijooksuga.
Viimati remonditi tornikiivrit 1958. aastal, mil tipust võeti alla ka rist. On säilinud ainulaadne foto hulljulgest remondimehest, kes ilma julgestuseta seisab tornitipus ja kujutab risti.
Torn oli kaetud värvitud raudplekiga, mis 1980ndatel omakorda kaeti tsinkplekiga. Pidev vihmavee läbitilkumine oli torni kandekonstruktsioonid viinud avariiolukorda ja Tõnu Parmaksoni sõnul oli vaid aja küsimus, mil tornikiiver oleks hakanud deformeeruma ning varisema. «Kuueteistkümnest tugitalast tuli osaliselt või täielikult vahetada kümme,» ütles ta.
Kauge aja tunnistajad
13. novembri pealelõunaks oli kirikuaeda kogunenud arvukas seltskond kutsutud külalisi ja uudistajaid. Kirikutornist risti allavõtmine ei ole just igapäevane sündmus. Peale Tõnu Parmaksoni sissejuhatavat sõnavõttu anti märku ja hommikupoolikul torni tipust vabastatud rist koos munaga laskus külaliste pineva pilgu saatel kiriku peaukse ette.
Õpetaja Jaan Jaani tänas risti pikaajalise ja tubli teenistuse eest ning siinkirjutaja rääkis mõne sõnaga kirikutorni ajaloost. Seejärel paluti Muinsuskaitseameti peadirektor Anneli Randla, Keila linnapea Ago Kokser ja volikogu esimees Rein Siim uurima, kas ja mida muna endas peidab. Kuid muna osutus tühjaks, kuigi seal pidanuks olema aruanne 1958. aasta remondi kohta. Küll aga leidsid töömehed torni tipust muna alt metallsilindri erinevast ajast pärinevate dokumentidega.
Anneli Randla andis dokumentidele esmase hinnangu, juhtides tähelepanu paberi ja tindi väga heale säilimisele. Vanim dokument silindris on Antonius Heidrichi poolt kirjutatud tornikiivri taastamisaruanne 1689. aastast, kus mainitakse Rootsi kuningas Karl XI ja teisi tollaseid tähtsaid ametimehi. Dokumendist saime teada, et kirikutorn on taastatud peale 1640. aasta põlengut.
Ebatavaline selles dokumendis on tabulatuurnoodikirjaga varustatud saksakeelne koraal. Noorim dokument pärineb praeguse tornikiivri ehitusajast 1851. aastast. Patroonide ja ametnike loetelu kõrval leidub selles kirjas Keila kirikukihelkonna külade nimekiri.
Vaba pääs tornitippu
Dokumendid jõuavad peagi Tallinna Linnaarhiivi, kus neist tehakse koopiad, loetakse läbi ja tõlgitakse. Rist ja muna on tänaseks viidud Tallinnasse OÜ Sepatööd. Lähiajal selgub, kas tornitippu tõstetakse noorenduskuuri läbi teinud algne muna ja rist, või tuleb see asendada uuega.
Keila jaoks ainulaadse päeva lõpetas ekskursioon tornitippu OÜ Frantsiskus töömeeste juhendamisel. Täpselt nii kõrgele, kui keegi kannatas. Kuid võimalus seista Keila linna kõige kõrgemas punktis aitas nii mõnelgi peapööritusest üle saada.
1,6 miljonit krooni maksvad restaureerimistööd loodetakse lõpetada järgmise aasta sügiseks. Töödeks on raha eraldanud Eesti riik (Muinsuskaitseameti kaudu) 0,5 miljonit, Keila linn 0,4 miljonit ja kogudus 0,1 miljonit krooni. Annetusi saab kanda Keila Miikaeli koguduse arveldusarvele 10220026423017 Eesti Ühispangas.
Joel Siim