Kas õppekava saab muudatuse?

Riigikogu hakkab homme menetlema eelnõu, millega religiooniõpetus muutub koolidele kohustuslikuks.

26. oktoobril Riigikogu menetlusse antud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu arutas Riigikogu kultuurikomisjon 7. detsembril ja otsustas saata täiskogu istungile esimesele lugemisele 14. detsembril.

23. novembril käsitles nimetatud eelnõu valitsus oma istungil ja otsustas seda mitte toetada. Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole selles küsimuses valitsuses üksmeelt.

Peaminister on seda meelt, et usuõpetus peab olema kohustuslik koolidele ja vabatahtlik õpilastele. Ta nentis, et õpilastel puudub aine vastu huvi, kuna «puuduvad vajalikud õppevahendid, puudub väljaõpetatud õpetajaskond ja keegi ei oskagi väga tahta seda, mida riik ei suuda pakkuda».

Peaminister on väljendanud teatud kõhklusi ja kahtlusi eelnõu tähtaegade osas, kuid loodab, et Riigikogu eelnõu vastu võtab.

Haridus- ja teadusministeeriumis on uus õppekava jätkuvalt terava vaidluse all, eriti religiooniõpetuse sisseviimine eraldi ainena. Sotsiaalminister Jaak Aab, kes vahendas haridusministri seisukohti, ütles valitsuse pressikonverentsil, et kohustuslikuna on ainet raske sisse viia. «Aga mis puudutab seda miinimumi, mida peaks teadma religioonist üleüldse õpilane, see võiks olla küll teatud ainetesse juba sisse kirjutatud,» arvas minister.

6. detsembril oli religiooniõpetuse sisseviimine kooli õppekavasse arutlusel ka peapiiskop Andres Põderi kohtumisel erakondade esindajatega.

Eelnõule, mille eesmärgiks on viia religiooniõpetus riiklikku õppekavasse gümnaasiumiastmes kohustusliku õppeainena ja põhikooliastmes vabatahtliku õppena, kirjutas alla 16 saadikut kõigist Riigikogu fraktsioonidest.

Sirje Semm