Kas kabel ikka ilusaks ka tehakse?

Nii küsis Tallinna toomkoolis sel sügisel kooliteed alusta­nud pisike poiss, kui esimest korda koolimajas asuvat ka­be­l­it nägi. Kabeli õnnistas 16. sep­tembril peapiiskop Urmas Viilma.

Üheksa aastat tagasi tegutsema hakanud toomkooli direktor Egle Viilma ütleb, et unistus oma kabeli järele on kooliperel olnud selle taastamisest pea­le. Kui aastal 2011 Apteegi 3 asu­vasse majja koliti, elas seal veel ini­mesi ja toimetama hakati järk-järgult. Võlvitud kelder saadi oma käsutusse kaks aastat hiljem ja kogu hoonele keldrist pööninguni lasti teha restaureerimisprojekt.

Vajadust oma kabeli järele tunti iga päev: tavapäraseks nädalapalvuseks kogunes Aptee­gi tänava maja kasutav alg­koolipere ühte klassiruumi. Kuna keskkond mõjutab lapse arengut, on nüüd ka neil oma püha koht, kus suhteliselt kärarikkas majas ikkagi vaik­seks jääda.

Kelder oli tuleohutust sil­mas pidades rämpsust tüh­jaks tehtud, ent oli niiske ja kasutuskõlbmatu. Kooli asu­­tamise 700. aastapäeva tä­his­tades oli suurepärane aeg te­ha Tallinna linnale taotlus ka­beli ehitamiseks. Seejuures oli eesmärgiks säilitada vanas keldris kõik, mis võimalik, ja lisada vaid hädapärane. Põ­ran­dakütte paigaldamiseks tehti uuring, kui palju saab põrandat viia allapoole.

Kooskõlas muinsus­kait­se­ameti ja Tallinna kultuuri­väär­tuste ametiga valmis kabel su­ve hakul. Selles on nüüd kütte­süsteem, valgustus ja kenad    liht­sad pingid, mil­le otsadetailid ilmestavad askeetlikku ruumi. Pin­gid val­mistas Hageri ko­gu­du­se juhatuse esimees Agu Kal­jus­te. Altarilauaks on keld­rist leitud paeplaat, kir­jeldab ruu­mi direktor Viilma.

Ja räägib toreda loo, kuidas lastega käidi valminud kabelit uudistamas. Üks poiss küsinud siis, et kas kabel ilusaks ka tehakse. Just niisugune, kõigile nähtavalt paekivine ta on. Kooli oikumeenilisust silmas pidades käivad praegu läbirääkimised, et tellida kloostrist kabelisse kaks ikooni.

Rita Puidet