Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Karksi vallas on jõuludest kaks orelit

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

23. detsembril oli Karksi valla kultuurikeskuses eriline kontsert – pärast kolme kuud kestnud tööd kõlas sealses kultuuritemplis ehtne kirikuorel.

Image

23. detsembril kõlas Karksi kultuurikeskuses esmakordselt orel. Foto: Rita Puidet

Kontserdi andis Andres Uibo, viiulil esines Mari-Liis Uibo ja laulis kontratenor Ka Bo Chan Hongkongist.
Kultuurikeskuse juhataja Maryo Šljaiteris ütles Eesti Kirikule haruldase sündmuse kommentaariks, et orel saadi Rootsist Lundi koguduselt juhuslikult. Neil oli see varem Västra Hoby kirikus kasutusel olnud orel lihtsalt kasutuna seisnud. Orel toodi Karksisse ja vald leidis selle ülespanekuks ka vajaliku summa – 120 000 krooni.
Orelimeister Ago Tint, kes saabunud oreliosad üle vaatas ja nõustus oreli kokku panema, ütleb, et kuigi palju mehaanikat tuli oreli juures ümber teha, hakkas kultuurikeskuse saal teda inspireerima. Saali rõdul on katusekonstruktsiooni toestuseks tekkinud orv, kuhu antud orel oli justkui loodud.
Et Rootsist saabunud orel on prospektita, siis andis rõdu keskel olev nišš võimaluse jätta oreli küljed lahtiseks ja hiljem orelile juurde teha fassaad koos nähtavate prospektiviledega. Ainult esialgselt laiemana paigutatud orelil tuli nüüd muuta asendiplaani ja viled sügavusse ringi paigutada.
Ise kirikumuusikuna töötanud meister ütleb, et kõnesolev orel on Eesti mõistes keskmise suurusega, tal on kümme registrit ja kaks manuaali. 1960.–70. aastatel nn oreliliikumise ajal ehitatud pill on soliidselt tehtud, nii hästi säilinud, et isegi puhastada polnud vaja. Ta on kõrgete registritega ja heledakõlaline.
«See põhitooni rikkus, mis on vajalik Lutheri koraalide saateks, on sellel orelil puudu,» ütleb Ago Tint. Oma stiili tõttu pill kirikusse ei sobi. Võrdluseks on Karksi kiriku 1848. aastal pühitsetud Kessleri orel kaheksa manuaali ja ühe registriga ning kõlab sealse organisti Helika Gustavsoni sõnul kirikus ületamatult ja ideaalselt.
Maryo Šljaiteris loodab edaspidi hakata kultuurimajas töötube korraldama, et vastne pill ei seisaks ega koguks tolmu. Kohaliku muusikakooli õpilased saavad edaspidi õppida orelit mängima. Ja loomulikult hakatakse kultuurikeskuses andma kontserte, soojad ruumid annavad selleks suurepärase võimaluse ka talvel, kui kirik on külm.
«Ma olen väga rahul, et meil on oma orel,» ütleb hiljuti ametisse asunud noor kultuurikeskuse juhataja ja kutsub kõiki, kes Karksisse satuvad, sealset orelit vaatama.

Rita Puidet