Kaplanid rääkisid kiriku rollist

Jõustruktuuride kaplanaatide teabe- ja õppepäevad vol. 2.0 toimusid 28.–29. septembrini Toosikannu puhkekeskuses.

Kui asjad toimuvad planeeritud visiooni kohaselt, toetab see alati motivatsiooni ning suunab liikuma edasi uutele suurematele eesmärkidele. Tegevusi planeerides on siiski hea, kui on olemas ohutunne, sest liigne enesekindlus võib olla saatusliku kaaluga. 

Kui eelmisel korral keskenduti kaplanaatide seminaril kirikute ja riigi vahelisele õiguslikule vahekorrale, siis tänavuse kokkusaamise teemaks oli „Kiriku roll sekulaarses ühiskonnas“. 

Kuus konfessiooni esindatud

Seminarile kogunes 40 vaimulikku. Esindatud olid politsei- ja piirivalveamet, samuti kaitseväe ja Kaitseliidu ning vanglateenistuse kaplanid. Kaplanid on justkui mitme isanda teenrid, teenides riiki, ning samal ajal on nad ka kaplanaadis enda kiriku saadikud. Esindatud oli kuus erinevat konfessiooni ning järjekordselt sai kinnitust tõdemus, et kaplanaadid on oikumeeniline labor, milles on esindatud koosteenimise tahe, töörõõm ning üksteisemõistmine. Kaplaneid ühendab valmidus olla riigi ja selle allasutuste teenistuses ning tagada usuvabadus seal, kus riik seda oma seadustega piirab.

Võimalus oli osa saada õp dr Arne Hiobi ettekandest kiriku prohvetlikust rollist sekulaarses ühiskonnas. Hiob andis nauditavas esitluses edasi just selleks kokkusaamiseks koostatud mõtted kiriku eesmärkidest ning väljakutsetest. Ettekanne andis hea akadeemilise ülevaate kristliku diakoonia ja vaimuliku teenimise ajaloolisest kujunemisest ning selle staatusest tänapäeval. Raske on selles põgusas ülevaateartiklis edasi anda Hiobi ettekande sisu tervikut, ent selle mõju kirjelduseks on hea tsiteerida kaplan Toivo Hollot: „Hiobi loeng oli väärt, et hakata vara hommikul Võrumaalt sõitma!“

Meedia ja kiriku suhetest

Teisena esines ajakirjanik Mart Normet, kes andis ülevaate meedia ja kiriku suhetest ning vastas küsimusele, kuidas on kujunenud omavahelised jõujooned. Ettekanne oli haarav ning korraldajatel oli raskusi, et püsida plaanitud ajaraamis. Pikaaegne kogemus nii suurõppuste planeerimisel kui rakendamisel on õpetanud, et korraldajatena saame kontrollida ainult kahte aega – ürituse algust ja lõppu. Mainitud fakt leidis ka sel korral kinnitust.

Päeva teise poole kandvaks jõuks oli Eesti Kirikute Nõukogu president, EELK peapiiskop Urmas Viilma. Peapiiskop tegi ettekande teemal „Vaimulik teenimine ühiskonnas“ ning kutsus osalema arutlusringis, milles lahati kirikute nõukogu ja kaplanaatide koostööd. Mõttevahetuse eesmärgiks oli arutada, kuidas suurendada kaplanite sidet EKNiga. Arutelu kujunes elavaks ning soovitud tulem saavutati järgmisel hommikul.  

Ümarlaud loomisel

Nimelt kinnitati järgmisel seminarihommikul, et peakaplanid on volitatud esitama EKNi juhtkonnale taotluse, leidmaks võimaluse kaplanaate ühendava ümarlaua loomiseks EKNi alla. Mainitud ümarlaua eesmärgiks oleks tagada kaplanite tegevuste senisest suurem selgus ning see oleks sammuks, kuidas tagada tulevikus riigi ja kaplanaatide staatuse kindlam lähtekoht.

Eelmisel aastal sai kaplanite omavahelises kõnepruugis kokkusaamine nimetuse „kaplanite käramine“. Teame, et kui miski on pandud laulu sisse, siis seda sealt välja saada on peaaegu võimatu. „Käramine“ ka tõesti toimus ning osadust, mille saavutasid erinevate kirikute vaimulikud väliteenistusel, õhtusöögil ning sellele järgneval koosviibimisel, on võimatu anda edasi ammendavate sõnadega. 

Välipalvuse pidasid PPA kaplanid, saavutati ühine palvemeel ning võeti eestpalvesse kagupiiril toimunud väikebussi ja rongi kokkupõrke tagajärjel sellel hetkel raskes seisus haiglas olnud piirivalvurid. Seda osadust, kus eri kirikute vaimulikud on koos, jättes kõrvale poliitilised, liturgilised ja erinevust põhjustavad õpetuslikud arusaamad, on võimalik kirjeldada kui unikaalset ja harukordset. 

Mehi ja naisi, kes teenivad riigi erinevates jõustruktuurides, ühendab suur üksmeel, mida võiks kirjeldada antropoloog Ernst Gellneri sõnadega: „Mõõk võib küll domineerida, kuid mõõgameeste vahelist ühtekuuluvust aitavad kristalliseerida preestrid!“ Seda kristalliseeruvat osadust on võimalik kogeda ainult sellistel koosviibimistel.

Teise päeva hommikul toimus välipalvus. Üksmeelselt tõdeti, et kaks tihedat päeva jätsid hinge hea tunde. Esmane tagasiside osalejatelt annab julgust uueks katseks järgmisel aastal. 

Tanel Meiel,

vanglate peakaplan