Kaitseväe kaplani­teenistus sai saja-aastaseks

Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse sajanda aastapäeva tänupalvus peeti 22. veebruaril Viimsi Püha Jaakobi kirikus.

Teenistus algas Roman Toi loodud Eesti kaplaniteenistuse marsiga „Pro Deo et Patria“. Algussõnad ütles mereväekaplan, Viimsi koguduse õpetaja Mikk Leedjärv.
Päevakohase kõne pidas endine peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Kas me teame, kust tuleb sõna kaplan? See pärineb ladinakeelsest sõnast capa – rüü.
Pärimuse järgi andis Prantsuse piiskop Martin (4. saj) poole oma keebist lahingu ajal külmetavale kerjusele. Keebihõlmast sai reliikvia, mida lahingutesse kaasa võeti. Kaplani nimetus siit tulenebki.
Eesti kaitseväe kaplanid on aga valinud püha Martini oma kaitsepühakuks, sest tema tegevus peegeldab kaitseväekap­lanite põhiväärtusi.
Kunstnik Sirje Säär on maalinud ikooni, millel on sõjameherüüs püha Martin hobuse seljas lõikamas tükki oma kuuest, mille ta kerjusele annab. Hobuse ja kerjuse jalad toetuvad Eestimaale. Ikooni kujutise kinkis peakap­lan kolonelleitnant Gustav Kutsar kaplaniteenistuse toetajatele.

Vabadussõjas sündinud
Ülevaate sõjaväevaimulike ajaloost andis emeriitpeakap­lan kolonel Tõnis Nõmmik. Esimene sõjaväevaimulik teenis teadaolevat Armeenia sõjaväes aastal 300. Eesti kaplaniteenistus loodi 22. veebruaril 1919 ehk Vabadussõja ajal.
Taasiseseisvudes alustas esimese peakaplanina tööd 1994. aastal kolonel Michael Viise, kes oli 30 aastat teeninud USA õhujõudude kap­lanina. Tema mantlipärijaks sai Kanada kaitseväe kogemusega kaplan Tõnis Nõmmik, kolmas peakaplan oli Taavi Laanepere ja praegusel ajal teenib neljas peakaplan Gustav Kutsar. Kaplanid teenivad kõigis väeosades.
Tänujumalateenistusest võtsid osa peapiiskop Urmas Viilma, EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder, EKNi liikmeskirikute esindajad, liitlasvägede kaplanid. Kaasa teenisid kaitseväekaplanid, organist oli Hille Poroson.
Kaplaniteenistus on oikumeeniline ja kaplaniteks saavad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute vaimulikud. Kaplan ei õnnista ega õigusta sõjapidamist, vaid teenib inimesi. Kaitseväkke võtmine ei tähenda inimese väljaheitmist kristlikust ühiskonnast. Põhiseadusega tagatud usuvabadus tähendab ka seda, et kaitseväeski ei tohi kellegi usuvabadust piirata.
Tiiu Pikkur