Kaitseväe juhataja kohtus kirikute esindajatega

Peapiiskop Urmas Viilma, jurist Erik Salumäe ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) juhatuse liikmed kohtusid 21. mail Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremiga.

Päevakorras oli arutada tekkinud olukorda, kus seoses valitsuse kärpeplaanidega soovib kaitseväe juhataja koondada suurema osa tegevkaplanitest. Millele keskenduti ja milliste tulemusteni jõuti, räägib Eesti Kirikule EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder.

Mis oli kohtumise eesmärk?

Andres Põder: Soov oli saada rohkem informatsiooni koondamiskava kohta. Lisaks nõukogu juhatusele palusime osalema jurist Erik Salumäe. Kohtumisest võtsid osa nende kirikute juhid, kelle vaimulikud töötavad kaplanitena. Kuigi roomakatoliku kirikust ei ole põhikohaga kaplanit, on EKNi asepresident piiskop Philippe Jourdan ise sageli väeosas käinud teenistusi pidamas ning oma kiriku liikmeid teenimas.

Kaitseväe ülem kindralleitnant Herem andis ülevaate oma põhjendustest, miks peaks kaplanid senisel kujul töö lõpetama, meie omalt poolt tõime esile argumendid, mille põhjal ei peaks seda tööd lõpetama. Kaitseväe juhataja kinnitas, et ta on otsustanud esitada juuni alguses kaitseminister Kalle Laanetile ettepaneku, mis näeb ette suurema osa kaplanite koondamise. Koondamise käigus jääks kaitseväe teenistusse vaid üks tegevkaplan, kelle ülesandeks oleks koordineerida reservkaplanite tegevust. Veel jääks tegevteenistusse kaitseväe vanemkaplan. Kaitseväe selgitusel hakatakse edaspidi kaplaniteenust sisse ostma kohalikelt kogudustelt, samuti rakendatakse ka reservkaplaneid.

EKN väljendas ettepanekut monitoorida kaplaniteenistuse efektiivsust, samuti võimalikku uuendamist, aga lõppkokkuvõttes jäime kumbki oma algsete seisukohtade juurde – kaitseväe juhataja oma otsuse juurde kaplanid koondada ja meie oma otsuse juurde, et me seda sammu õigeks ei pea. Siiski nentisime hoolimata vaidlusteema ümber toimuvatest arengutest vajadust ka tulevikus edasise koostöö üksikasjade üle arutlemiseks kokku saada. Meie mureks on ja jääb usuvabaduse tagamine Eesti kaitseväes ning soovime leida võimalusi võimalikult heaks vaimulikuks teenimiseks seal. 

Kuivõrd oli kohtumisel kõneks 2002. aastal Vabariigi Valitsuse ja EKNi vahel sõlmitud ühishuvide protokoll, mis näeb ette koostööd kaplanaatides?

Sellele kaudselt viidati, aga täna me seda otseselt ei käsitlenud, sest selle protokolli puhul on EKNi partneriks otseselt valitsus. Kaitsevägi ei ole selle osapool otse, küll aga on kaitseväe juhataja sellest protokollist tuleneva elluviija. Kui see elluviimine ei õnnestu, on meie asi küsida valitsuselt, miks need kokkulepped ei toimi. Sellise pöördumise me ministrite aadressil oleme ka teinud. 

Avalikkuses palju tähelepanu äratanud kärpeplaan, mille osaks on kaplanaadi kaotamine kaitseväest, ei ole õiguslikult veel käivitunud. Kui reaalseks peate, et seda ei teostata?

See on mitmeti võetav. Ühelt poolt väljendas kaitseväe juhataja selgelt, et on vastava vabastamise otsuse teinud ning ei soovi sellest taganeda. Teiselt poolt kujutab see ikkagi vaid ettepanekut Vabariigi Valitsusele. Kes lõppotsuses peale jääb, sellele tänane kohtumine selgust ei toonud.

Millisest summast me kaplanite koondamise puhul räägime?

Meediast on läbi käinud summa 200 000, täna tõdes kindralleitnant, et ta küll ei tea täpset summat, aga pakkus ligilähedaseks 300 000 eurot. Suurusjärk jääb alla poole miljoni.

Kuivõrd on võimalik kaitseväe juhataja otsusest välja lugeda kriitilist hinnangut meie kaplanite tegevusele kaitseväes?

Seda peab küsima kaitseväe juhatajalt endalt, mul on raske seda kommenteerida. Kahtlemata oli tema argumentide hulgas kriitikat, aga rohkem selles lõikes, et ka ilma tegevkaplaniteta saaks kaitseväes hakkama. Varasemalt on Martin Herem kaitseväe juhatajaks saades kinnitanud kaplanite vajalikkust ja head tööd. Seda on ta EKNile ka hiljem kinnitanud.

Liina Raudvassar