Jõhvi sai esimese muuseumi

Mihklipäeva eel avati Jõhvi Mihkli kirikus ainulaadne kabel-muuseum.
Keldris asuvad alatarialused ruumid pühitses piiskop Einar Soone. Pidulikust sündmusest said osa Jõhvi koguduse liikmed, maavanem Rein Aidma, linnapea Aavo Keerme, külalised ja asjaosalised. Neli aastat väldanud keldritööde pearahastaja on olnud riik. EAS Regionaalarengu Agentuuri programmijuht Paul Madalik ütles projekti kogumaksumuseks vähemalt poolteist miljonit Eesti krooni.
Püha teekond
Neli aastat tagasi algasid kirikukeldris, mida seni panipaigana oli kasutatud, arheoloogilised uuringud. Välja tassiti meetrijagu «kultuurikihti». Selles töös oli koguduse kirikuvanema Laidi Kivisti sõnul kaasatud ka lapsi, et tegevusetutele mõtestatud tegevust võimaldada. Laidi Kivistit võib pidada kabel-muuseumi idee käivitajaks ja ideed palvevastuseks. Mõtet toetas koguduse õpetaja Peeter Kaldur ja inimesed, kes idee elluviimiseks lõid Jõhvi Muuseumi Seltsi.
Keldri puhastamisel avastati väljakaevamistel mitu müürikäiku. Müürikäiku, mis viis otse pikihoonesse, võis ajaloolase ja seltsi liikme Vallo Reimaa sõnul pidada sensatsiooniks, sest Eestis analooge tema sõnul pole: «Altarialused ruumid on iseloomulikud kloostri kirikutele. Selle kiriku ehitamisel on jälgitav tsistertslaste mõju. Altarialustes ruumides asus püha reliikvia ja oli ka koht kabelile väiksemate missade pidamiseks. Via sacra ehk püha tee tõigi kirikust alla kunagisse keskaegsesse kabelisse püha reliikvia juurde.»
Keskaegne hõng
Siit sündis idee anda ruumile esialgne välimus: säilitada ruumi askeetlikkus ja luua toonase sakraalsuse atmosfääri. «Tulemus on ilus ja terviklik. Varakeskaegne aura on siin ehedalt olemas,» tunnistab Vallo Reimaa, kes on südamest kiriku asju ajamas ise ristiinimene olemata.
Arvatavalt 14. sajandist pärit Jõhvi kirik on ajaloolastele suurt huvi pakkunud ja annab veel ka seitse sajandit hiljem leide. Eelmisel aastal avastati kiriku võlvide pealt kaitserõdu toestuse tugipostide jäljendid, mis Vallo Reimaa sõnul lubab arvata, et Jõhvi kui üks esimesi Virumaa kivikirikuid täitis kindluskiriku funktsiooni.
Nii kabeli kui ka seni linnas puudunud muuseumi funktsioone täitva ruumi sisekujunduse on teinud noored disainerid Terje Kivist ja Marje Karu, kelle meelest ruum ise dikteeris kujunduse ja uue materjali ettevaatliku juurdetoomise. Hästi on lahendatud keskaegsed miljööd toetav kaasaegne valgus- ja helitehnika. Paevõlvitis pääseb mõjule oma täies ilus.
Muuseumiruumis on kunstnik Kai Kaljo klaasijoonistus kirikuga seotud legendist ning klaasvitriinides Jõhvi ümbrusest pärinevad arheoloogilised leiud. Kabeliruumis on kunstnik Eva Jänese kaks mosaiiki.
Maailmavalitseja pilk
Eva Jänes on mosaiigi tegemisel kasutanud smalti, kiviks keedetud klaasi, mille tehnoloogia on välja töötanud Lomonossov. Eva Jänese varasem smaltmosaiik kaunistab üht Virumaa lasteaeda. Sealt ülejäänud materjal ongi nüüd kunstniku annetusena vormitud kaunistama Jõhvi kiriku kabelit. «See on kallis ja raske töö ning paekivist võlvitis oli täpselt see, kuhu smaltmosaiik sobis.»
Kahest mosaiigist üks asub altariseinas ja teine kabeli sissekäigu kõrval. «Jeesus on läbi aegade ja Piibli järgi kujutatud küll hea karjase, õpetaja, palvetaja, kannataja ja lunastajana ja ka siis maailmavalitsejana – minul on see viimane,» selgitab kunstnik oma tööd ja tunnistab, et see oli temale kõva pähkel. «Peeter Kalduril oli visioon, et kui õpetaja on pildi ees, siis Kristuse silmad peavad olema suured ja mõjusad, ükskõik kus ruumi osas seista ja vaadata. Teisel mosaiigil on taevas ja maa, Maarja lapsega ja rist Kolgatal, kui Jeesus on juba üles läinud. Pilt on natuke ebatavaline ses mõttes, et nii maa peal kui taevas on kujundina kasutatud eesti rahva taevaatlase märke,» annab Eva Jänes selgitust.
Ligi poolsada inimest mahutavas kabelis toimetas õpetaja Peeter Kaldur pühapäeval juba kaks ristimistalitust.
Sirje Semm