Jagus muusikat ja päikest kui õnnistust

Need, kes võtsid möödunud laupäeval aega tulla Tartusse vaimulikule laulupeole, jäid tõenäoliselt kogetuga äärmiselt rahule. Ei olegi teistsuguseid arvamusi kohanud. Hingekosutav muusikasündmus kinnitas ja kõnetas paljusid.
Õigupoolest jaguski vihma ainult laulupeo proovidesse ja kohapealsetesse ettevalmistustesse. Ligi 3500 lauljat ning sajad väliskooride esindajad liikusid rongkäigus Toomemäelt alla päikese ja puhkpillimuusika saatel, ühiselt võeti üles traditsionaal «Kui pühad koos kõik marsivad».
Meeliülendav sündmus ja kaunis rongkäik oli tee veerde toonud hulgaliselt vaatajaid-uudistajaid, kellest suur hulk ka pärast peolistega ühines.

Pidu oma tuntud headuses
Pikk ettevalmistus ja vaevanägemine tasus ennast ära. Korraldus sujus ja vaatajana ei osanud seal küll ühtegi traagelniiti tabada. Kuulajaid-vaatajaid võttis vastu Maarja Meeru meeldivas võtmes kujundus, millele andsid tooni ka Eesti Lipu Seltsi poolt ekstra laulupeoks kingitud rahvuslipud.
Kahtlemata oli tegemist oikumeenilise peoga, sest lisaks luterliku kiriku kooridele oli laulmas ka hulk teiste konfessioonide kollektiive. Doris Kareva tekstid sulandusid ülevasse meeleollu, nii nagu ka Laura Petersoni ja Rain Simmuli esitus.
Eriti hea meel on, et lisaks vaimuliku koorimuusika klassikale võisime kuulda nii palju head tänapäevast noorte autorite loomingut. See annab lootust ja aitab luua uut sidet.
Eriti populaarseks kujunesid Evelin Kõrvitsa, Urmas Sisaski, Piret Ripsi ja Sirje Kaasiku loodud teosed ning nii lauljate kui kuulajate soovil kutsuti autoreid ka korduvalt rahva ette. Oma kauni värvi ja emotsiooni lisasid kogu õhtule ka solistid Hanna-Liina Võsa, Pille Lill ja Taavi Tampuu. Samuti teeb rõõmu, et meil on tegutsemas nii palju heal tasemel puhkpilliorkestreid.
Tartu pidupäevadel jäi mitme kirikujuhi suu läbi kõlama mõte, et kirikuelu eestvedajad ongi suures osas muusikainimesed ja koorilauljad. Laulupidu andis igal juhul sellele mõttele hoogu.
Kui peo avasõnade aegu olid kuulajaid veel suhteliselt hõredalt, siis õhtu edenedes jagus rahvast tuhandete kaupa ka pinkidele ja murule. Oli sümpaatne, et kristlikust meelsusest ja laulupeost kõneldes kasutas ka peaminister Andrus Ansip oma avakõnes sõna «meie».

Rõõmu ja ühisosa leidmas
Kui veel viis aastat tagasi, eelmise peo aegu, oli küsimus, kuidas peaks vaimulik laulupidu Tartusse sobituma ning kas tulijate hulk on piisavalt väärikas, siis seekordse kokkusaamise järel võib öelda, et Tartu on kahtlemata sobiv paik sellise suurejoonelise kristliku kokkusaamise tarvis.
Nii nagu laulupidu ikka, oli see suures osas lauljate pidu, kes nautisid ühist laulmist ja kokkusaamist. Kirikumuusiku ja Tartu Pauluse koguduse organisti Anna Humala meelest on tore näha, et me ei aja oma kirikutes igaüks mingit oma väikest asja, vaid meil on ühine osa ja osadus, mille üle laulupeol koos rõõmustada võime.
Eestimaa ääre pealt Kihelkonnalt Tartusse tulnud õpetaja Rene Reinsoo, kes ka ise laulukaare all sega- ja ühendkooris kaasa laulis, tõdes, et niisugune suursündmus – vaimulik laulupidu üle mitme aasta – on just see koht, kus taibata kristlaseks olemise sügavamat tuuma.
Saksa Lunastaja koguduse vaimulik Matthias Burghardt, kes saatis laulupeol osalenud külalisi kodumaalt Saksamaalt, tunnistas, et taoline ettevõtmine ei ole kinnituseks ainult osalejatele, vaid kindla peale kutsujaks ka paljudele neist, kes kas või juhuslikult koore kuulama tulid. Viimsi koguduse õpetaja Mikk Leedjärv lisas, et mis muu see inimese kiriku juurde ja laulma toob kui ikka armastus. Ja selles veendunud arvamuses polnud küll peol vaja kahelda.

Omamoodi kuulutustöö ja evangeelium
Paljud koorilauljad ütlesid, et lisaks ühislaulmise rõõmule oli laulupeol ka kahtlemata tähtis koht kuulutustööl. See ei olnud mingisugune kinnine oma klubi sõprade pidu.
Kui siinkirjutaja, jalatallad rongkäigust paremate piltide jahtimisest ümmargused ja loodetavasti lisakilo võrra kergem, peopaiga lähistele jõudis, olid aia taga ootamas veidi napsitanud noormehed, kes turvatöötajatega vestlesid. Kuuldes, et tegu on kristlaste laulupeoga, ei jõudnud uudistajad ära imestada, et tulijad nii palju on.
Nõndasamuti hakkas hiljem ühele meie kiriku vaimulikule kõrva tema selja tagant tehtud telefonikõne, kus peol osaleja nimetas, et on mingil kristlaste laulupeol ja et sellel polegi midagi viga.
Veidi kõneainet tekitas ka peopaigas ringi jalutanud kostümeeritud põder, kelle kohalolu vaatajad veidi kohatuks pidasid, kuid kellega südamlikku tervitamist ka peapiiskop Andres Põder paljuks ei pidanud. Jäi küll küsimus, kas pidanuks kujutama põder laulupeo maskotti või andma välja peapiiskopi alter ego mõõdu.
Kahjuks ei ületanud tuhandeid inimesi liitnud suursündmus Eesti Rahvusringhäälingu uudisekünnist ning lühikese ülevaate saime eratelekanali uudistest. Kõik see aga ei tuhmistanud karvavõrdki meie ühise peo ülevust ning tänumeelest kantud sõnumit, mis loodetavasti iga osaleja kaudu meist kaugemale ja kõrgemale jõuab.
Mari Paenurm

Heli Jürgenson
(laulupeo kunstiline juht):
Seekordne vaimulik laulupidu Tartus oli minu kolmas taoline suurüritus korraldada. Minu meelest on aastatega kogemusi aina lisaks tulnud, lauljate tase on muutunud palju professionaalsemaks ja kogu pidu ning selle kunstiline korraldus arenenud terviklikkuse suunas. Olen saanud palju positiivset tagasisidet ja leian, et meil on põhjust rahuloluks. Olen tänulik kõigile, kes vaeva nägid ning kaasa elasid. 

Kaie Tanner
(vaimuliku laulupeo tegevsekretär):
Olen saanud osalejatelt positiivset tagasisidet ja tundub, et meie ühine pidu läks korda. Õnneks on meil ka toimiv ja suurte kogemustega meeskond, nii et meie ootused kordamineku osas täitusid. Suur aitäh kõigile!