Issanda kohalolu on nähtav

Tartu praostkonna sinodisaadikud pidasid koosoleku Kursi 200aastases pastoraadis.

Kursi kiriku juures avanes möödunud aegu meenutav vaatepilt, kui suures osas talaarides vaimulikud jumalateenistusele sammusid. Praost Ants Toominga sõnul kannab praostkonnas üheksa vaimulikku ainult talaari ja inimestes on säilinud konservatiivne hoiak.
Jumalateenistusel seadsid peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Joel Luhamets õpetaja ametiristi kaela 24 aastat kirikus teeninud Urmas Orasele, kes teenib Palamuse ja Tartu Soome kogudust.

Suur võimalus
Peapiiskop Urmas Viilma rõhutas jutluses, et kirik seisab käsul ja evangeeliumil ehk diakoonial ja misjonil ning neist vaid ühele toetudes hakkab ta lonkama. Et eetiline komberuum ilma väärtusi määratlemata ei täida oma eesmärki.
Võime õppida kombekalt käituma, aga raskuste puhul ei aita kätteõpitud õpetused, vaid usk. Kõige vägevam ja esimene vahend raskuste ületamiseks on palve – oli peapiiskopi sõnum.
Sinodikoosolekul peetud ettekandes soovitas peapiiskop saadikutel suhtuda haldusreformi kui suurde võimalusse. Kui praegu on Eestis 213 omavalitsust, siis tulevikus 75 ja ühe omavalitsuse territooriumil saab olema mitu kogudust.
See eeldab kogudustelt suuremat koostööd, suureneb vaimulike, eelkõige praosti roll kogukonnas. Uhkusega ütles Urmas Viilma, et EELK ei ole riigikirik ja on tänu sellele sõltumatu. Kuid riik ja kirik ei ole teineteisest lahutatud, sest neid ühendab rahvas. Lahutatud on ainult kahe institutsiooni juhtimine.
Peapiiskop tõstis esile vaimulikega koos veedetud päevi, mis on omamoodi retriit. Koguduste elu tuksub Tallinnale vaatamata edasi. „Süda on väga hästi rütmis, kõik toimib,“ sõnas ta.
Kui praost küsis peapiiskopi seisukohta homoseksuaalsuse ja pagulaste teemal, võttis Viilma teema kokku lühidalt: homoseksuaalsus on patt ja koguduste õigus on otsustada, keda nad vastu võtavad, kuid kirik ei ütle lahti kristlastest pagulaste aitamisest. Peapiiskopi üleskutse sinodilistele oli: „Hoidkem suhtluskultuuri!“

Südamega hoitud
Ülevaadet andes sõnas Ants Tooming, et on kogudusi külastades näinud, et inimesed on ühtehoidvad. Soe tagasiside on tulnud Jõgeva kogudusest, kus ühe aasta on teeninud diakon Tiit Maasikmäe.
Kahekümnest kogudusest viis asub linnas. Praostkond on hästi teenitud, sest kaasa aitavad ka ülikooli õppejõud Tarmo Kulmar ja Kaido Soom, lisaks vikaarõpetaja Rein Schi­halejev, vikaar­diakon Siimon Haamer ning politsei- ja piirivalveameti peakaplan Valdo Lust.
Praost tegi kogudustele ettepaneku kutsuda leeritundi pidama prof Tarmo Kulmari, kelle tunnid olevat eriti sütitavad.
Kogudused said ülevaateks kaks minutit. Õpetaja Raigo Ojametsa sõnul Kodaveres vapustusi pole: liikmesannetajate arv kahaneb, organisti pole, kirik vajab remonti ja pastoraadi remont seisab. Alatskivil ei ole kirikus orelit, puudub ka organist, aga üle mitme aasta oli seitse leerilast ja alustati katuse remonti.
Avinurmes oli 13 leerilast, hea koostöö on sõpruskogudustega. Jõgeva kirikus on igal pühapäeval umbes 30 kirikulist, Kambjas 20–25 – kogudustel läheb hästi.
Kursi kogudust käib teenimas abipraost Kristjan Luhamets, aitab Äksi koguduse õpetaja Esa Luukkala. Kogudus on väike, aga teeb rõõmu. Treffneri gümnaasium pidas Kursis noortelaagrit, on tehtud remonti ja koguduse suur soov on avada kristlik erakool.
Lohusuu koguduse kohta tunnustas õpetaja Eenok Haamer, et väike hulk inimesi ei ole ära väsinud. Mustvees tuli leeri kaks inimest, hea koostöö on linnapeaga. Maarja-Magdaleenast tõstis õpetaja Aivo Prükk esile osadusõhtuid, hinnates koguduse olukorda lootusrikkaks. Palamusel unistatakse orelist.
Tormas imetletakse Jumala imetegu, et kuigi inimesi sureb ja lahkub maalt linna, on koguduseliikmete arv stabiilne. Stabiilne on olnud arv ka Varal ja Võnnus, kuigi kirikulisi on teenistusel vähem. Võnnus on kirikumõis saanud uue katuse. Ka remonditi Äksi kirikla katust. Äksi koguduses oli läinud aastal kaks leerilast, kohalikus raamatukogus peetakse piiblitundi.

Palju tööd
Tartu Pauluse koguduse õpetaja piiskop Joel Luhamets esindas kogudust sinodil viimast korda. Ta ütles, et kirik on mingis mõttes turismikirik, möödunud aastal võeti vastu 60 ekskursiooni. See on seotud kiriku taastamisega.
Tartu Maarja koguduse roll kasvab kihelkonnakirikuna, õpetaja Joona Toivanen tõi esile häid suhteid valdade ja EELK perekeskusega, mille filiaal paikneb kogudusemajas. Kiriku taastamistöö on jõudnud uude etappi. Tartu Peetri kogudus elab hästi ja edeneb rahulikult. Kirikus asub praostkonna kantselei ja seal toimetab sekretär Margit Vaikmäe.
Väike Soome kogudus on aktiivne, Ülikooli-Jaani koguduses on aga muutuste aeg. Iga kuu peab korra koguduses jumalateenistuse ülikooli õppejõud. Kogudus astub samme suure unistuse – uue oreli soetamise – elluviimisel.
Sinodil tutvustati ka uusi töötegijaid. Juhatuse esimehena on nüüd ametis Mai Tooming Lohusuul, Koit Pindmaa Tartu Pauluses, Kalle Jagula Ülikooli-Jaanis ja Tiiu Ainsoo Võnnus.
Töise ja osadusliku päeva kokkuvõtteks meenutan Eenok Haameri üleskutset õppida lihtsalt rääkima ja kirjutama ning lõpetama kantseliitlikku keelekasutust. Ehk – jumalateenistusi peetakse, mitte ei viida läbi.
Rita Puidet

Tartu praostkond
20 kogudust teenib 17 õpetajat ja üks diakon.
2016. aastal oli liikmesannetajaid 4112.
Kirikukogu saadikuiks valiti Siimon Haamer, Aivo Prükk ja Priit Kama.