Igasuvine ülisoodus aeg Nõos

Valga praostkonda kuuluv Nõo kogudus on kuulutusnädalat pidanud paarkümmend aastat. Sel aastal toimus see 6.–12. augustini. Koguduse nimepäeval 10. augustil oli kohal piiskop Tiit Salumäe.

Tartu poolt Nõosse kuumal lauritsapäeval sõites jäävad esimesena silma Nõo kirikutorni avatud luugid, andes juba kaugelt märku, et kirik on avatud ja ootab külalisi. 13. sajandist pärinev (arvatakse, et ehitus algas 1250. aastatel) Nõo kirik on üks vanemaid erandlikult hästi säilinud maakirikutest ja on pühendatud esidiakon märter Laurentiusele (225–258).
Nõnda on kuulutusnädalaks valitud nädal, kuhu langeb lauritsapäev ehk 10. august. Koguduse õpetajale ja Valga praostkonna praostile Mart Jaansonile teadaolevalt on sellist nädalat peetud Nõos alates 1997. aastast. Kuulutusnädalate traditsioon meie kirikus aga pärineb juba vähemalt eelmise sajandi esimestest aastakümnetest, kandudes läbi nõukogude aja taasiseseisvunud Eestisse.

Nõos kummitas
Kuulutusnädalasse kuulub igaõhtune üritus, milleks on kas jumalateenistus külalisvaimulikuga või kirikukontsert. Nädalale järgneval pühapäeval on ka mitu aastat peetud Hans Wühneri päeva, mis pole otseselt kuulutusnädala osa, ent lõpetas ka sel aastal nädala. Vahel on kavas ka väikesi erinevusi. Näiteks sellel aastal sai kogukond osa esmaspäeval ja teisipäeval kirikuaias toimunud Juhani Püttsepa kogupereetendusest „Kabeli juures kummitab“.
Väga menuka, mõlemal õhtul umbes 150 vaatajat kokku toonud etenduse panid kokku lastekirjanik Juhani Püttsepp ja Elva koguduse lastetöötegija Kristiina Lõhmus Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis asuvatest Nõo muistenditest, mis on seotud lastega. Näitlesid Elva ja Nõo koguduse lapsed ja täiskasvanud. Oma osa andis ka koguduse õpetaja Mart Jaanson, kes oli lavastuse muusikajuht.
Küsimusele, kas etteaste tekitas ka kõhedust, vastas õpetaja Jaanson, et kandvaks jäi siiski sõnum: ärgem tegelgem pimeduse asjadega, vaid valguse asjadega ja küll Jumal aitab. Ta lisas, et inimesed tulevad meeleldi kirikuaeda, ent kirikusse nii sageli sisse ei astu.

Kuulutusnädala eesmärk
Mis siis on kuulutusnädala eesmärk? „Reeglina teatakse, et jõulude ajal on kirik avatud, ent tahame ka suvel sel nädalal eriliselt rõhutada, et on ülisoodus aeg, nüüd tulge. See ei tähenda muidugi, et tullakse massiliselt, aga mõni ikka tuleb. Näiteks sel aastal üks proua vaatas etendust ja tahab nüüd koguduse liikmeks saada. Etenduse lugu läks talle südamesse,“ jagas Jaanson, lisades, et oluline on see nädal ka koguduse liikmetele, andes võimaluse ettevalmistusse panustada ja külalisi vastu võttes osa saada külalisvaimulike pakutavast heast sõnumist.
Sel aastal jagasid seda Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Partik Göransson ja Maarja-Magdaleena hingekarjane Aivo Prükk. Kahjuks ei õnnestunud saarelt pääseda Vormsi õpetajal Ants Rajandol, ent selle asemel tehti palvusega Vormsi õhtu.
„Meie juhatuse esimees Madis Kanarbik on üks paremaid Vormsi tundjaid, ta on teinud ülikoolis kraaditöö Vormsi saarest. Nõnda pidas ta pärast palvust pikema kõne Vormsist ja laulsime saarelt pärinevaid rahvakoraale,“ kõneles Jaanson ootamatult tekkinud kavamuutusest. Eriliselt rõõmustas aga kogudust, et kuulutusnädala kõrghetkel ehk lauritsapäeval peetud kiriku nimepäeva jumalateenistust väisas piiskop Tiit Salumäe, kes ka jutlustas.

Kiriku nimepäev
Lauritsapäeval kaunistasid Nõo kirikut nimepäevale kohaselt punased kirikutekstiilid ja altarivaasides rõõmustasid silma uhked liiliavanikud. Oma tuntud headuses laulis Nõo meesansambel ja orelil teenis kaasa Margit Keeman. Mart Jaanson ütles sissejuhatavalt, et kuulutusnädal on eriline nädal, mil ollakse väga avatud. Nõnda toimus erandkorras jumalateenistus käsiraamatu korra järgi.
Jutluses avas piiskop Salumäe oma Nõo külastamise soovi tagamaid. Selgus, et piiskopi isa Eduard Salumäe oli seal kandis sündinud ja oma varase nooruse veetnud. „Ei tea, kus isa täpselt siin kirikus istus, aga igal juhul on see koht, kust ta sai oma esimesed kogemused ristikoguduse õpetusest ja elust,“ ütles piiskop ja tsiteeris tema 1999. aastal ilmunud jutluskogust 10. augustil 1952. aastal peetud jutlust „Nüüd vihkan patuööd“, kus kirjeldatakse meie kiriku ühte raskemat perioodi.
„Nendest isa kirjeldatud lugudest pole pikk maa kirikule nime andnud püha Laurentiu­seni, kelle lugu õpetab meid tundma ja mõistma minevikku, ent juhib ka tähelepanu, et ristikoguduse kannatused pole lõppenud meiegi ajal,“ lõi piiskop silla sel päeval oluliste teemade vahele.
Pärast jumalateenistust jagati ühist kirikukohviosadust kirikuõuel elupuude kosutavas varjus ning kogudus tervitas ja tänas oma õpetajat Mart Jaansonit, kel 8. augustil möödus 15 aastat ordinatsioonist. „See on suur privileeg, et igal pühapäeval toimub jumalateenistus ja on olemas oma õpetaja. Ehk arvame, et kõik toimib iseenesest, tegelikult panustab õpetaja Mart väga palju. Oleme väga tänulikud,“ ütles koguduse juhatuse esimees Kanarbik.
Kätlin Liimets