Hool varemetest kerkinud Halliste kiriku üle

Halliste kirikus (fotol) remonditi kevadsuvel hallitusega kaetud keldriruumid ja parandati veevärgitorustik.

Kõik see sai teoks tänu lahkele annetajale Jüri Ehasalule, EELK kirikukogu ja majandusnõukogu liikmele, kes annetas kogudusele hädavajalike remonditööde tegemiseks veel krooniajal 100 000 krooni.
Nüüd, mil tööd valmis, kandis kirikuvalitsus annetatud summa kogudusele üle. Jüri Ehasalu on öelnud, et peab auasjaks anda oma panus kiriku heaks, mida eestlased üheskoos vabaduse koidikul ehitasid, ja tahab oma eeskujuga innustada inimesi omaltki poolt kirikut toetama.
Veel enne jaanipäeva võis koguduse juhatuse esimees Ene Staalfeldt vastuvõtuaktile alla kirjutada. Kui käisin augusti algul Hallistes, laskusime koos Ene Staalfeldti ja Aita Laksiga kiriku keldrisse, kus asub puhkeruum ja väike köögiplokk.
Seinad olid puhastatud ja kaetud värske värviga, hallituslõhn oli kadunud. Tualettruumi tuli vesi. «Kogudus on väga tänulik hr Ehasalule abi eest,» ütlevad naised edasi tänusõnad ja loodavad mihklipäeval külla kutsuda kõik head inimesed, kes kogudust toetanud.
Naised on aga mures hoone tuleviku pärast. Siit ja sealt tulevad välja puudused, mis paarkümmend aastat tagasi entusiasmiga pühakoda üles ehitades sisse laoti. Aga veidi enam kui poolesajaliikmelisele ilma oma õpetajata kogudusele on need probleemid üle jõu käivad lahendada.
Ma mäletan ligi paarikümne aasta taguseid aegu Hallistes, kus rahvas ei tahtnud kirikusse mahtuda. Legendaarne õpetaja Kalev Raave, kes oli koos isamaaliselt hingestatud inimestega varemetest üles ehitanud Halliste kiriku, tõmbas rahvast üle Eesti kui magnetiga. 1990ndatel oli koguduse hingekarjas ligi 800 liiget.
Praegu on eestlaste üks rahvuslikke uhkusi, kõigi ühiste jõupingutustega üles ehitatud Halliste kirik üsna üksi. Võib isegi öelda, et kaunis pühakojas valitseb suursugune tühjus.
Sirje Semm