Helilooja Urmas Sisaski missa esiettekanne Raplas

Tänaseks on ajalooks saanud XVIII Rapla kirikumuusika festival, millele lisas värvi helilooja Urmas Sisaski teose esiettekanne.
1993. aastal Raimo Kivistiku käivitatud festival tegi sel aastal läbi mitmeid muudatusi. Uueks kunstiliseks juhiks on Pille Lill, esmakordselt töötas noorte muusikute rahvusvaheline suveakadeemia. «Ühe korraliku festivali juures peab olema ka õpetus,» selgitas Pille Lill uue mõõtme lisandumist. Omanimelise muusikute toetusfondi juht ja EMTA õppejõud Pille Lill on varem ka ise lauljana Rapla festivalil üles astunud. Sel aastal aitas ta seada kokku programmi ja kinnitas, et kirikumuusika festivalil esitatav jääb klassikalisse vormi. «Ülistav muusika tõstaks meid, oleks vundamendiks, mis annab terveks aastaks tõuke.»  
Festival kestis 22. juulist 1. augustini ning sellesse aega mahtus kaheksa kontserti Rap­la, Velise, Käru, Hageri ja Vahastu kirikus ning Alu mõisas.
Missat lauldi kaasa
9. septembril Raplas sündinud helilooja Urmas Sisask tähistab sel aastal 50. sünnipäeva. Rapla kirikus toimus tema missa nr 6 (Madise missa) maailma esiettekanne. Missa on kirjutatud spetsiaal­selt Rapla ühisgümnaasiumi Riinimanda kooridele ning on pühendatud kõigile sündinud ja sündimata lastele.
Riinimanda kooristuudio saavutas 2006. aastal aasta koori tiitli ning sai auhinnana tellida teose ühelt Eesti heliloojalt. Valik langes Urmas Sisaskile. Dirigent Urve Uusberg ütles, et kogu prooviperioodi oli kohal ka helilooja ise. «Mulle see muusika meeldis, väga ausalt kirjutatud. Kui segakoor alustas Kyriega, siis pisarad hakkasid jooksma,» ütles Urve Uusberg, kes on oma kooride lauljaid paar­kümmend aastat armastusega kasvatanud. «See muusika peab maailma minema. Meil oli au seda esimesena ette kanda.»
Pille Lill ütles, et missa sõnum on tugev ja see on kõige tähtsam: «Lõpupoole tekkis mul tundmus, et see on nagu hümn eesti rahva püsimisele, eesti lapsele.» Kirikusse kogunenud publik laulis koos kooridega kaasa missa lõpusalme: «Hoidkem eesti last, sündinud, veel sündimata…»
Madise missa sõnad on heliloojal sündinud ühistöös poetess Anne Kahroga, kelle poja nime missa kannab.
Klaveri taga ja sulepeaga
Kui Rapla kirikumuusika festival 1993. aastal startis, kanti seal ette Sisaski missa nr 3 (Eesti missa). Nüüd on helilooja jõudnud kuuenda missani, mis on parajalt pikk liturgiline tekst koos laste lauluga.
«See oli üks ilusamaid hetki minu jaoks, mida ma olen kogenud üle paljude aastate,» ütles Urmas Sisask pärast kontserdi lõppu. «Kirikust välja tulles ei olnud mitte ainult minul pisar silmas. Esiteks laste vaimustus niisugust asja teha ja ega see laste jaoks kergete killast olnud, aga nad said sellega suurepäraselt hakkama. Segakoor ja pillimehed olid fantastilised.»
Urmas Sisask loob klaveri taga ja sulepeaga, mitte arvutiga. «Ma olen kõikidesse nootidesse oma hinge pannud, ma ei viitsi kirjutada noote, milles pole hinge,» ütles helilooja, kes saab inspiratsiooni ülevalt taevast, läbi rituaalide, palvete, eelmiste missade kogemuste. «Ja pendel ning šamaanitrumm olid mulle abiks,» lisas helilooja.
Sirje Semm