Hea tahtega tüli lahendamas

Eesti Rahva Muuseumi avamine kujunes oodatult suursündmuseks. Tõrvatilgaks meepotis oli paljudele aga püsinäituse üks interaktiivne eksponaat, mis pidi selgitama reformatsiooniaegset pildirüüstet. Kui külastaja lõi märgistatud kohta jalaga, purunes ekraanil kildudeks neitsi Maarja kujutis.
Arusaadavalt põhjustas eksponaat iseäranis kristlastes pahameelt. Selles nähti pühaduseteotust. Teiste meelest võis seda ühtlasi tõlgendada ka naisi ja emasid solvavana või heakskiiduna vägivaldsusele ja vandalismile. Sotsiaalmeedias pakuti teisigi tõlgendusvõimalusi, sealhulgas selliseid, millega pahandanuid lepitada üritati. Avalikkuse tähelepanu pälvis juhtum tänu peapiiskop Urmas Viilma postitusele Facebookis. Viilma selgitas tasakaalukalt, miks eksponaat tema meelest sobimatu on.
Lisaks eeltoodule leidis ta, et tegemist on negatiivse hinnangu andmisega maarjamaisele rahvuskultuurilisele identiteedile ning ka muuseumi külastavatele välismaalastele jätab Jumalaema löömine halva mulje. Viilma arvates olnuks kõige parem loobuda eksponaadi näitamisest. Ühtlasi avaldas ta siiski muuseumiperele tunnustust huvitava püsinäituse eest, kus muu hulgas kirikuga seotud pärand väärikalt esindatud on.
Mõnegi ERMi suhtes meelekibedust tundnud kirikuinimese meelest oli peapiiskop üleliia viisakas ja leebe. «Mida siin arutada ja kaaluda? Eksponaat tuleb viivitamatult kõrvaldada ja jutul lõpp,» leiab emeriitõpetaja Jüri Raudsepp.
ERMi direktor Tõnis Lukas ilmutas mõistmist: eksponaat jäeti küll alles, kuid kaotati selle puutetundlikkus. Mõistetav, et kõiki ei rahulda ka selline kompromisslahendus, kuid muuseumipoolne hea tahe väärib täit tunnustust.
Pole aga halba ilma heata. Kirik sai omapärase võimaluse oma sõnumit laiemale avalikkusele edastada ja tuli seekord päris hästi toime. Peapiiskopi tasakaalukas esinemine oli igatahes veenev ja sümpaatne.
Rain Soosaar