Haljala kirik saab heade inimeste toel korda

Haljala Püha Mauritiuse kogudus kutsus 30. juulil peetud armulauaga tänujumalateenistusele inimesi, kes on aidanud aastate jooksul korda saada pühakoja põranda ja katuse.

Kirgastamispüha jumalateenistusel teenisid piiskop Einar Soone ja õpetaja Margit Nirgi, laulis Malle Pärn. Jutluses tunnustas piiskop õpetaja Nirgit, kelle initsiatiivil on aastate jooksul 1998. aasta tulekahjus kannatada saanud pühakojas ära tehtud suur töö. Piiskop Soone luges 35 aastat EELKs vaimulikuna teeninud Margit Nirgile ette õnnitluskirja. Alla saja annetajaliikmega Haljala kogudust on õpetaja Margit Nirgi teeninud 12 aastat ja enamiku sellest ajast on ta tegelnud ka kiriku suuremahulise remondiga.
Oma kõnes tänas õpetaja Nirgi rahalise toetuse eest remonditööde korraldamisel Eesti ja Saksa riiki, perekond von Dellingshausenit, korporatsiooni Filiae Patriae liikmeid ja kõiki häid inimesi, kes on võimaldanud oma panusega järgmise remondietapiga kirikus edasi minna. Sõna võttis ka Christoph Eichhorn, Saksa Liitvabariigi suursaadik Eestis.
2009. aasta suvel said korda kiriku katused. Pikihoone katuse restaureeris OÜ Wunibald, kooriruumi ja käärkambri katused OÜ Rändmeister. Paiguti tuli töid alustada vettinud ja vajunud müüride parandamisest, et oleks, millele katusekandmikku toetada. Praegu teeb Juhan Kilumetsale muret tornikiivri avariieelne seisukord, samuti ootab tegemist kiriku fassaad.
19 aastat tagasi puhkes kirikus tulekahju. Kannatada sai kümmekond ruutmeetrit põrandat, rõdu ning kooripealne, millest vajus läbi elektriorel. Toonase tulekahju tahmased jäljed on näha hallika varjundina kirikuvõlvidel.
Aga kirikul on uhiuus kivipõrand, mis tehti mädanenud puitpõranda asemele. Villu Kadakas on teinud seal eelnevalt arheoloogilisi väljakaevamisi 2016. aasta juunist oktoobrini. Välja veeti u 30 cm ulatuses vammist saastunud pinnast. Põrandaalustest leidudest oli kirikusse üles seatud näitus.
Kaks aastat tagasi on õpetaja Nirgi meie lehes loetlenud üles tööd, mida viimase kümne aastaga on tehtud. Pole paha need veel kord meelde tuletada: projekteerimistööd, katuse restaureerimine, torni avariiparandused, niiskuskahjustuste tõrje, altari restaureerimine, ajaloolise kooriruumi taastamine, altarimaalide restaureerimine, kantsli restaureerimine, elektrisüsteemi uuendamine, lühtrite restaureerimine, valvesignalisatsiooni paigaldus, rõdu restaureerimine, seinamaalingute uuringud. Hangitud on kooriorel vana restaureerimist vajava oreli asemele.
Jumalateenistuse järel musitseeris vanamuusikaansambel „Da camera e da chiesa“, mille kunstiline juht on viiulikunstnik Viktor Felitsiant Moskvast.
Sirje Semm