Haljala kihelkond 770

Haljala Püha Mauritiuse kogudus koostöös kohaliku gümnaasiumiga tähistas vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril koguduse nimepäeva ja Haljala kihelkonna kirjaliku esmamainimise 770. aastapäeva.
Päev, mille märksõnaks siinkirjutaja meelest võiks olla kvaliteet, oli täidetud sisuka programmiga, millest osavõtt, kaasa arvatud tõhus lõunasöök, oli huvilistele tasuta.
Ajalookonverentsi avas kantsler Urmas Viilma, kelle esivanemad on pärit Haljala mailt. Konverentsi juhtinud ajalooõpetaja Egon Must rõhutas kihelkonna kui haldusüksuse traditsiooni. «Et kehtestatud sunnismaisuse tõttu jäi suhtlemine eri kihelkondade vahel nõrgaks, elas iga kihelkond endassepööratult,» rääkis Must, leides, et sellest tulenevalt saab kõnelda kihelkonna omapärast, mis avaldub kohalikus murdekeeles ja meeles.
Hariva ettekande Haljala kihelkonna kujunemisloost pidas ajaloolane Enn Tarvel selgitades, kust tuleb sõna kihelkond ja mis on selle sisu. Taani hindamisraamatus räägitakse kilikunda’st kui ühte hõimu kuuluvate inimeste ühtsest majandus- ja kaitsehuvidega külade või külakondade (kylaegunda) liidust.
Sõna kihelkond tuleneb germaani sõnatüvest kihl, mis tähendas algselt panti ja pantvangi, hiljem aga kokkulepet, ja läänemeresoome liitest kond, mis tähendab tervikut. «Kokku hoidnud külad andsid pidulikult lubaduse, toimus midagi kihlumise taolist,» oletab Tarvel. Maa ristiusustamise järel võttis katoliku kirik üle kihelkonna mõiste, hakates rajama kiriklikku võrgustikku. Kuigi kihelkond haldusüksusena kaotati valdade loomisega, püsis kihelkonna süsteem suuresti tänapäevani.
Haljala kiriku nimipühakust Mauritiusest rääkis kunstiajaloolane Anu Mänd, kes tutvustas mustanahalise pühaku legendi ning kultust. Legendi kohaselt juhtis Mauritius Rooma keisri Maximianuse Teeba leegioni. Kui leegion lahingu eel gallialaste vastu keeldus ohverdamast Rooma jumalatele, viidates ühe Jumala teenimisele, hukati nad, kokku enam kui 6000 meest. Püha Mauri­tius on üks mustpeade vennaskonna kaitsepühakutest. Miks valiti Maarjamaal ainsana Haljala kiriku nimipühakuks just Mauritius, võib vaid oletada.
Arheoloog Villu Kadakas tutvustas 40 eset, mis tulid päevavalgele hiljuti kirikuaias läbi viidud arheoloogilistel kaevamistel, huvitavam neist on hõbedast ristikujulise rinnanõela pea 12.–13. sajandist.
Kooli ja kiriku lahutamatusest, mis on praeguseni Haljalas positiivses võtmes tunnetada, pidasid ettekanded abituriendid Eneli Raamat ja Kea Mei.
Pidupäeva jäi lõpetama võimas, kiriku iidsete  võlvide konstruktsiooni tõsiselt proovile panev kont­sert­­jumalateenistus, mille avapalvuse ütles kaitseväe emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik, musitseerisid politsei- ja piirivalveameti orkester ja Bonzo.
Liina Raudvassar