Hageri Lambertuse kirik sai 125aastaseks

Täna 125 aastat tagasi ehk 13. septembril 1892 pühitseti Hageri kirik. Seda tähtpäeva meenutati 10. septembril piduliku jumalateenistuse, nimeliste pinkide avamise ja loeng-kontserdiga.

Jumalateenistusel teenis koguduse õpetaja praost Jüri Vall­salu, organist oli Mai Mänd. Muusikaga teenisid kaasa koguduse pasunakoor Joel Otsa dirigeerimisel, laulsid lastekoor, kammerkoor Lambertus ja segakoor, juhatasid Merle Liblik, Sigrid Põld ja Aivi Otsnik.
Pärast jumalateenistust avati kirikuaias kahel pool peaväravat koguni neli nimelist pinki kogudust pikka aega teeninud õpetajatele Adolf Thomsonile (1892–1936), Albert Soosaarele (1941–1967), Paul Friedrich Saarele (1967–1993) ja praegusele õpetajale Jüri Vallsalule (alates 1993). Kõneles koguduse juhatuse esimees Agu Kaljuste, pinkidelt eemaldasid katted nende vaimulike pereliikmed ja sugulased. Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamiseks istutati ka õunapuu.
Loeng-kontserdil rääkisid kiriku ajaloost Sigrid Põld ja altarist ning puunikerdajast Christian Ackermannist kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem. Esinesid pasunakoor ja laulukoorid.

Sajandite tagant tänase kirikuni
Hageri praegune kirik on 125aastane, seega meie kirikute üldist vanust arvesse võttes mitte väga vana. Esimese kiriku ehitasid Hagerisse aga Taani misjonärid juba ligi 800 aastat tagasi, arvatavalt aastal 1221. Kiriku kaitsepühakuks sai Maëstrichti (Maastrichti) piiskop püha Lambertus, tegu  on ainsa sellenimelise kirikuga Eestis. Esimesed kirjalikud arhiiviandmed kirikust pärinevad 15. sajandist. Teada on ka, et 1710. aastal hävis tollane puukirik tules.
Järgnes pikk majanduslikult raske aeg, mil põlenud kirikut vastavalt võimalustele täiendati. Alles 1870. a otsustati kirik suuremaks ehitada ja 1873. aastal asuti õpetaja Aleksander Hörschelmanni ettepanekul korjandust tegema.
Järgmise õpetaja, eelnimetatu venna August Hör­schelmanni juhtimisel otsustati ehitada täiesti uus kirik. Et tegu oli üldise venestamise ajaga, siis võib ka arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi valminud kirikuhoonel märgata õigeusu kirikule viitavaid jooni. Vanast kirikust võeti uude kaasa altar, 1851. aastal valminud orel ja armulauariistad.
Möödunud sajandil on kirikut mitmeid kordi remonditud. Tähelepanuväärne on see, et 1986. aastal tehti oma jõududega ja enamuses talgutöödena kirikus kapitaalremont, põranda alla ehitati küttesüsteem, kiriku sisemus sai tumepruunist heleroheliseks. Hageri kirik on üks meie soojemaid maakirikuid üldse. Aastal 2011 remonditi orel ning kogudus sai kingituseks Ehalill Halliste kaunid kirikutekstiilid.
Kiriku altari on 17. saj valmistanud kuulus puunikerdaja Christian Ackermann. Altar sai 1710. a tulekahjus kannatada ja teda on täiendanud Lübecki meister Johann Valentin Rabe, altarimaal on 19. saj valminud „Kristus ristil“. Ackermanni loomingu uurimisgrupil eesotsas Tiina-Mall Kreemi ja konservaator Hilkka Hiiopiga on plaanis Hageri kiriku altarit lähemalt uurida ja tulemusi koguduserahvale tutvustada.
Tiiu Pikkur

Hageri Lambertuse kogudus
2016. a 2988 hinge, 534 liikmesannetajat
Teenib õp Jüri Vallsalu al 1993
Organist Mai Mänd al 1974
Pasunakoor on tegutsenud 70 aastat
Laulukoor on tegutsenud 20. saj alguskümnenditest
Kammerkoor Lambertus al 1993
Lastekoor al 2008
Jumalateenistused pühapäeviti kell 12