Fookuses kiriku eelarve

18. oktoobril oli Tallinna piiskoplikus toomkirikus koos piiskoplik nõukogu.

Nõukogu koosolek algas jumalateenistusega toomkirikus, kus teenisid piiskop Tiit Salumäe ja praost Jüri Vallsalu. Pärast jumalateenistust kõneles assessor dr Ove Sander jutlustajatest EELKs.

Jutlustajate staatusest
Ove Sander esitas hariduskomisjoni seisukoha, et tuleks luua uus kord, mis vastaks oludele, ning seniks tuleks peatada jutlustajate koolitamine. Küll võivad saada eksami järel litsentsi senised jutlustajakoolituse läbinud.
Hariduskomisjon on seisukohal, et jutlustamise õiguse võiks anda teoloogilise haridusega inimesele, kes töötaks koguduse õpetaja vastutusel. Jutlustaja ei tohi enam pidada sõnajumalateenistust. Vastav töörühm peaks välja töötama ilmikteenimise põhimõtted ja korrastama terminoloogia. Hariduskomisjon käsitleb teemat edasi ja sellega jätkatakse kevadel piiskoplikus nõukogus.
Lähiajal on plaanis koostada uus kiriku lauluraamat. Praegu kasutusel olev «Kiriku laulu- ja palveraamat» ilmus juba 25 aastat tagasi. Õpetaja dr Mart Jaanson tutvustas uue lauluraamatu lähteülesannet, mille koostas jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjon. Vaja on kaasajastada laulusõnu, rikastada lauluvara, kasutada eesti algupäraseid laule, luua uusi temaatilisi laule (näiteks täiskasvanu ristimiseks).
Lauluraamat peaks olema seotud kirikuaastaga ja talituste käsiraamatuga. Uus lauluraamat valmiks plaani kohaselt aastaks 2025. Piiskoplik nõukogu kiitis heaks uue lauluraamatu lähteülesande. Järgnevalt pidas dr Randar Tasmuth piiblitunni tekstile 1Ms 50:15–21.

Rahaline seis pole kiita
Kantsler Ülle Keel kõneles pingelisest eelarvest. Alustuseks andis ta ülevaate koguduste majandusnäitajatest 2015. aasta statistiliste aruannete põhjal koostatud diagrammide kaudu. Igast inimese tehtavast liikmeannetusest oma koguduses makstakse konsistooriumile 10% kirikukassa- ja 5% solidaar­suskassamaksuks.
Konsistooriumi järgmise aasta eelarvesse planeeritakse summad näiteks reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamiseks. Siin on partneriteks Tallinna linn ja riik, kuid kirikuvalitsus peab tööd koordineerima. Alustatakse uue lauluraamatu koostamist. Kirik peab maksma erinevate organisatsioonide liikmemaksu. Aasta vaimuliku ja aasta juhatuseesimehe preemiareisid maksab edaspidi kirikuvalitsus. Oluline on tagada kirikuvalitsuse ja töövaldkondade nagu lastetöö, misjonitöö, meediatöö, koolitus jm toetamine.
Kui rääkida konsistooriumi tulubaasist, siis näiteks kiriku liikmete maksudele lisaks tuleb tulu Tallinnas kahelt parklalt, mis toovad aastas 57 000 eurot tulu. Suure osa eelarve tulubaasist moodustavad laenu tagasimaksed Kiriku Varahalduselt, mida on järgmise aasta eelarvesse planeeritud 370 000 eurot. Lisaks tuleb riigi toetus läbi Eesti Kirikute Nõukogu. See summa on viimastel aastatel vähenenud ja järgmise aasta eelarvesse on planeeritud 60 000 eurot.
Piiskopliku nõukogu liikmed arutlesid eelarve üle, mis oli eelnevalt korduvalt kõneks olnud nii majandusnõukogus kui ka kirikuvalitsuse istungil. Eelarve tasakaalustamiseks on erinevates kvoorumites pakutud mitmeid variante; nimetada võiks järgmisi märksõnu: kirikukassa maksu tõstmine, allasutuste eelarve vähendamine, laen, praostkondade kaotamine. Tõdeti, et põhitegevuse katmine laenuga ei pruugi olla jätkusuutlik. Peapiiskop Urmas Viilma märkis, et lähiaastatel kinnisvarast laekuvad tulud ei suurene.
Kirik peaks rohkem oma tegevust inimestele tutvustama ja selleks ka annetusi koguma. Näiteks on EELK kodulehel (www.eelk.ee) annetuskeskkond Korjanduskarp. Sealtkaudu on tulnud kõigi projektide heaks toetusi. Kogudustele tuleks kohtadel selgitada, kuhu liikmeannetus läheb.
Kaido Soom