Euroopa Parlament valitud

23.–26. maini toimunud Euroopa Parlamendi valimised olid mitmes mõttes varasematest erinevad.
Valima tuli 50,5% Euroopa Liidu rohkem kui 400 miljonist hääleõiguslikust kodanikust. Nii kõrge pole valimisosalus olnud kakskümmend aastat. Nagu tavaliselt, võitis seekordki parlamendis kõige rohkem kohti Euroopa Rahvapartei fraktsioon, millesse kuuluvad kristlik-demokraatlikud ja konservatiivsed parteid. Teisele kohale tuli sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon.
Mõlemad suured fraktsioonid kaotasid siiski hulga saadikukohti, mistõttu pole neil Euroopa Parlamendi otsevalimiste 30-aastase ajaloo jooksul esimest korda kahe peale parlamendienamust. Saadikukohti võitsid seevastu juurde rohelised ning rahvusriikide Euroopa lipukirja all esinenud parempoolsed parteid.
Eestis paistis seekordsetel valimistel silma sotsiaaldemokraatide ridades kandideerinud endine diplomaat ja välisminister Marina Kaljurand, kes pälvis iga viienda valija toetuse, kogudes esialgsetel andmetel 65 549 häält. Lisaks temale osutusid Euroopa Parlamenti valituks teine sotsiaaldemokraat Sven Mikser, reformierakondlased Andrus Ansip ja Urmas Paet, keskerakondlane Yana Toom ning EKRE esindaja Jaak Madison.
Pärast Suurbritannia eeldatavat lahkumist Euroopa Liidust omandab Eesti veel ühe saadikukoha, mille saab endale Riho Terras Isamaast. Valimisaktiivsus oli meil 37,6% ehk ainult veidi rohkem kui viie aasta eest (36,5%).
Seekordsete valimiste eripäraks oli välisriikides ka kirikutegelaste aktiivsus, kes kutsusid üles valimistel aktiivselt osalema. Sageli viidati seejuures vajadusele tõkestada euroskeptiliste ja nn populistlike parteide võidukäiku. EELK valimiste puhul ametlikke avaldusi ei teinud ning ükski vaimulik valimistel ei kandideerinud.
Rain Soosaar