Elav suhe motiveerib

Kolme saare saadikud kogunesid 22. mail Valjalasse, et maha pidada Saarte praostkonna sinod.

Osadus Jumalaga ja üksteisega Eesti vanimas kivikirikus jagatud ja Valjala koguduse kauaaegsele jutlustajale Ilmar Toomsalule Teeneteristi III järgu orden üle antud, suunduti kogudusemajja, kus vallavanem Aare Martinson soovis kohaletulnuile tarku otsuseid, mis kirikuelu edendaksid. Koosoleku juhataja praost Veiko Vihuri sai enda kõrvale abijuhataja rolli kohaliku koguduse juhatuse esimehe Aive Mõistliku ja töine kokkuvõtete aeg võis alata.

Pühitseda pühapäeva
Alustuseks esitas praost sõnalise aruande olukorrast praostkonnas. Osalistele välja jagatud paberite järgi selgub, missuguse summaga sel aastal tööd kavandades hakkama tuleb saada ja millele seejuures rõhku pannakse.
Tabelist leiame, et personalikulu vähendatakse kolm korda, mistõttu praostkonna sekretär Katrin Sau, muusikasekretär Ester Soe ning laste- ja noortetöö koordinaator Tiina Ool ei ole enam palgalised töötajad. Põhiliselt saab praostkond arvestada vaid praostkonnakassa maksust laekuva summaga, mis on üks euro liikmesannetaja kohta, s.o 2366 eurot.
Eelarves nii muusika- kui ka laste- ja noortetööle eraldatav raha on napp, sest nimetatud töövaldkondi rahastavad Saksa partnerid, kuid summa suurus pole veel teada. Olulisena võib märkida suuremat summat koolituseks.
Praostkonna üheksal õpetajal ja kahel diakonil on teenida 20 kogudust, jõudumööda aitab kaasa emeriitpraost Elmar-August Reinsoo. Kuigi sinodil sellest ei kõneldud, ei tohiks unustada Ruhnu õpetaja Harri Reinu kõrget vanust. Kahjuks ei ole igas kirikus igal pühapäeval jumalateenistust. Praostkonnas, mis hõlmab Saare ja Hiiu maakonna, läheb igal pühapäeval kirikusse keskmiselt 400–500 inimest.
Kirik ei suuda võistelda kontserdi, spordivõistluse või muu meelelahutust pakkuva üritusega, seepärast tegi praost Vihuri ettepaneku, et kogudused keskenduksid pühapäeva pühitsemisele. «Tõsi, inimesed ootavad kirikult sageli muid üritusi – näiteks kontserte –, mis ei oleks nii otseselt religioossed, kuid kui meie liikmete side Jumala altariga nõrgeneb, siis pole ime, et ka kirikuskäijaid vähemaks jääb,» sõnas praost.

Pool klaasi
Pooltäis veeklaasist, mis ootab täitmist, kõneles laste- ja noorsootöö koordinaator, 2012. aastal preestri pühitsuse saanud Tiina Ool. Pühapäevakooli peetakse Saaremaal kuues koguduses ja regulaarselt toimub noortetöö Kuressaares, mis viitab olukorra nukrale seisule. Siiski tuleb näha ka positiivset, mille kohta tegi tähelepaneku Rene Reinsoo: «Olen siiralt õnnelik, et tööd tehakse südamega.»
Kui Hiiumaal laste- ja noortetöö kuidagi vedu ei võta, siis esiletõstmist väärib sealne Pühalepa koguduse naiskoor Anna, tõdes muusikasekretär Ester Soe. Praostkonnas tegutseb kaheksa koori kokku 150 lauljaga. Märkimisväärne oli, et Maarjalaulude festivalil Narvas käidi kolme kooriga. Sealjuures osales möödunud aastal festivalil üldse tema sõnul kuus koori.
Praegu valmistuvad lauljad juunis Hiiumaal toimuvateks kiriku- ja misjonipäevadeks. Ka kutsus Ester Soe kõiki muusikahuvilisi 18. oktoobril Kuressaarde, kus taaspühitsetakse pärast remonti Saueri orel.

Nähtavad misjonärid
Praost rõhutas oma sõnavõtus kohustust teha oma tööd võimalikult hästi ja kinni pidada tõeliselt olulisest, sest ühiskond üritab kirikut taas nišši suruda ja anda pühakojad ilmalikku kasutusse. Neid reklaamitakse kui vaatamisväärsusi ja kontserdipaiku. Kui riik on sulgenud koole, siis kogudused on keeldunud kirikuuksi kinni panemast, kuigi majanduslikult on pühakodade pidamine kulukas, kuid kirikud oma olemasoluga on nähtavad misjonärid.
Peapiiskop Andres Põder tõi oma kõnes esile koguduse kui erilise nähtuse, kes tänapäeva ühiskonnas suudab erinevalt erakondadest koguda liikmemaksu probleemideta.
Sügisel kogunevale uue koosseisuga kirikukogule valiti saadikuteks vaimulikud Anti Toplaan ja Hüllo-Kristjan Simson ning ilmikliikmena Rein Orn; asendusliikmeteks vastavalt Rene Reinsoo, Tiina Ool ja Siiri Rüütelmaa. Revidendina jätkab praostkonnas tööd Thea Raik.
Rita Puidet