Eile oli küünlapäev

2. veebruaril tähistati väikeste kirikupühade hulka kuuluvat küünlapäeva ehk Issanda templissetoomise püha. Küünlapäev lõpetas jõulusündmustega seotud perioodi kirikuaastas.
Küünlapäeva liturgiliseks värviks on valge ja uus kirikukäsiraamat soovitab jumalateenistust alustada küünaldega protsessioonis. Kuna küünlapäev ei kuulu suurte kirikupühade hulka, võib seda pühitseda pühale lähemal pühapäeval.
Püha piibellikuks aluseks on kirjakoht Luuka evangeeliumist (Lk 2:22–38), kus kirjeldatakse, kuidas Jeesuse vanemad viisid ta 40 päeva pärast sündi Jeruusalemma templisse.
Juutide religioossete reeglite järgi oli naine 40 päeva pärast poeglapse sündi kultuslikult roojane, ei tohtinud puudutada ühtegi püha eset ega siseneda pühakotta. 40 päeva möödudes pidi ta minema templisse ja ohverdama aastase lambatalle või, kui majanduslik olukord seda ei lubanud, kaks turteltuvi või tavalist tuvi.
Templis kohtas püha perekond naisprohvet Hannat ja vaga Siimeoni, kellele Püha Vaim oli ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Messiat. Siimeon haaras Jeesus-lapse sülle ja ütles: «Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile» (Lk 2: 29–32).
Legendi järgi süttinud Jeesus-lapse templisse sisenedes seal küünlad ja kuna Siimeon nimetas Jeesust valguseks paganaile, hakatud püha alates keskajast nimetama küünlapäevaks, ka küünlamaarjapäevaks. Sellel päeval pühitseti ja mõnel pool pühitsetakse siiamaani kirikuis aasta jooksul kasutatavad küünlad.
Küünlapäeval tähistatakse ka Tartu rahu aastapäeva. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus rahuleping, millega lõpetati vabadussõda.
Kätlin Liimets