Eesti Piibli sünnist paguluses
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 12. november 2008 Nr 45 /
7. novembril käsitleti Eesti Piibliseltsi iga-aastasel piiblipäeva konverentsil 1968. aasta eestikeelse piiblitõlkega seotut.
Tegemist oli järjekorras juba 16. konverentsiga, mis oli pühendatud pagulaseestlaste organiseeritud piiblitõlke 40. aastapäevale. Ka okupeeritud Eestisse salakaubana toodud Piibli näol on tegemist esimese uue tõlkega pärast 1739. aastat, mil Piibel ilmus eesti keeles esmakordselt. Ehkki Piibli üksikute osade kaasajastamist alustati juba Eesti esimesel iseseisvusajal, jõudis protsess lõpule 1960ndatel paguluses. Tööga oli seotud keeleteadlasi, vaimulikke, eksiilvalitsuse esindajaid.
1968. aasta tõlke edasiarenduse tulemusena ilmus uusim piiblitõlge 1997. aastal Eestis – seda teemat käsitles konverentsil teoloogiadoktor Randar Tasmuth. 1960ndatel tööprotsessis osalenud Vello Salo puudutas muu hulgas eestlastest kirjanike tagasisidet Vana Testamendi proovitõlkele. Materjal on saadaval http://salo.pri.ee/?menyy=2 Maarjamaa 1963. aasta nigulapäeva ja 1964. aasta nelipühade numbris.
Kõnelejad märkisid tänumeeles ära Toomas Pauli teened eesti Piibli ajaloo selgitamisel, tema mahukas teoses käsitletakse ka 1968. aasta piiblitõlke sündi. Ligi 13 aastat kestnud ja paljusid haaranud protsessist pole tänapäeval arhiivides kuigi palju materjale, tõdesid tõlketegevusest ülevaate andnud EPSi peasekretär Jaan Bärenson ning oma isa Ervin Roosi, ühe tõlkija tööd tutvustanud Aarand Roos.
Viimase hinnangul vääriksid seiklused arhivaalide otsinguil lausa eraldi loengut. Ilmselt on värvikas materjal siiamaani laiali tõlkijate pärijate valdustes, juhul kui arvatavalt kirglikest tõlkekomisjonide koosolekuist oli üldse mahti protokolle teha. Viimases kahtles Peeter Roosimaa, kes tutvustas 1968. aasta tõlke mõningaid iseärasusi. Tõlkele hinnangu andmisel märkis Roosimaa sellise ülesande keerukust ja pigem rõhutas südamega loetud väljaande otsustavat mõju väga paljudele.
Piiblipäeva konverentsi materjalidega saab edaspidi lühendatult tutvuda ka Eesti Kiriku lehekülgedel.
Piret Riim