Eesti Kirikute Nõukogul nüüd kümme liiget

24. oktoobril võeti Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) töökoosolekul vastu nõukogu kümnes liige – Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik.
Samal koosolekul võeti Eesti Kirikute Nõukogu vaatlejaliikmeks Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik. Vaatlejaliikmeks saamine on tavaline liitumisprotseduur, ütles EKNi täitevsekretär Eerik Jõks. Ükski kirik pole tema sõnul kunagi saanud kohe täisliikmeks, välja arvatud need, kes 1989. aastal EKN-i asutasid. «Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik sai seepärast kohe täisliikmeks, sest teda käsitleti kui asutajat,» selgitas Jõks.
EKNi töökoosolekul kinnitati ka religiooniõpetuse platvorm, mis sätestab muuhulgas järgmised põhimõtted: religiooniõpetus lähtub ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud usuvabaduse tunnistamise põhimõttest ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigusest haridusele. Religiooniõpetuse eesmärgiks on aidata kaasa rahvuskultuuri ja kultuurautonoomiate järjepidevuse tagamisele; religiooniõpetus on mittekonfessionaalne, olemuselt oikumeeniline õppeaine, mis käsitleb lisaks kristlusele kõiki suuremaid religioone ja religioosseid liikumisi.
«Praegu on väga oluline selgitada, millest on jutt: tegemist on religiooniõpetusega, mida soovitakse saada koolis kohustuslikuks aineks. See on mittekonfessionaalne, olemuselt oikumeeniline õppeaine,» toonitas Eerik Jõks. See poleks sugugi seesama praegu gümnaasiumi- ja põhikooliseadusega sätestatud usuõpetus, mis on koolile kohustuslik ja õpilasele vabatahtlik.
«See platvorm on selleks tehtud, et meie liikmeskirikud saaksid oma taotlustes ühtlaselt ja ühiselt sellelt lähtuda. Religiooniõpetusest peaks saama kooliprogrammi integreeritud õppeaine kui loomulik kooliprogrammi osa. Ei nurise ju keegi näiteks matemaatika kui kohustusliku aine vastu,» rääkis Jõks. Edasised plaanid näevad ette platvormi lõpliku kinnitamise EKN liikmeskirikute poolt ja tõenäolikult tehakse peagi ka riigile ettepanekud religiooniõpetuse kohustuslikuks muutmise kohta.
Religiooniõpetuse platvormi on välja töötanud EKNi religiooniõpetuse ümarlaud, mis oli kõikidele kirikutele avatud; osalesid spetsialistid, ka kõikide teoloogiliste õppeasutuste esindajad.
Luterlasi, baptiste, metodiste, katoliiklasi, nelipühilasi, adventiste, õigeusklikke ja armeenia kristlasi ühendav Eesti Kirikute Nõukogu asutati 1989.aastal. Nõukogusse kuulub 10 liikmeskirikut, neist 8 kirikut ja 2 koguduste liitu.
17. oktoobril 2002 kirjutat alla EKNi ja Eesti Vabariigi valitsuse ühishuvide protokoll.
Lea Jürgenstein