Eesti Kirikute Nõukogu – 25 aastat kristlikku koostööd

18. veebruaril

Pühtitsa kloostris kõneldi konverentsil 25 aasta tagusest ajast ja kiriku ning riigi suhetest. 

Päeva alustati Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) töökoosolekuga, kus kuulati ka töövaldkondade aruandeid. Pärastlõunal jätkati konverentsiga, kus peaesinejad olid Tartu ülikoolist: prof Marju Lauristin ning Ain Riistan (usuteaduskond). «Kirikul võiks olla suurem roll ühiskonna lõimumisel, rahvuslike ja sotsiaalsete lõhede ületamisel,» ütles Marju Lauristin, tutvustades uurimust «Mina. Maailm. Meedia» ja kinnitades, et vaimne ootus kirikule on rahva hulgas olemas. Minister Kiisleri tervituse edastas Ilmo Au. (Tekst on leitav 2. lk.)

Algus 25 aasta eest
EKNi alguse juures on olnud praost Peeter Kaldur. «EKNi asutamisotsuse pidulik allakirjutamine toimus Pühtitsa kloostris 16. veebruaril 1989, kuid sellel on eellugu. Teatud ettevalmistus on inimestele mentaalselt vajalik ka pöördelistel aegadel, nagu seda oli 1980ndate lõpp,» meenutas Kaldur.
«11. märtsil 1988. a tähistati Tallinna Jaani kirikus peapiiskop Kuno Pajula sünnipäeva, millest võttis osa ka tollane metropoliit Aleksius, kellega oli juttu sellest, et avaneva oikumeenilise suhtlemise raames võiks kloostris toimuda ühine koosolek. Kokku saadi 16. detsembril 1988.
Kuigi usuasjade voliniku kutsel oli varemgi toimunud koosolek Eestis töötavate konfessioonide juhtidele, oli sedapuhku tegemist kvalitatiivselt teistlaadse koosolekuga. Osa võtsid usuasjade volinik Rein Ristlaan, tema asetäitja Kalju Oja, Kohtla-Järve rajooni RSN TK esimees Ain Kiviorg, õigeusu kiriku metropoliit Aleksius, preestrid Ülo Keskküla ja Vassili Antipov, diakon Johannes Sepp; baptistide liidu presbüterid Peeter Roosimaa ja Eerik Rahkema; SPA vanempresbüter Aarne Kriisk, EMK vanem­presbüter Olav Pärnamets, RKK preester Rein Õunapuu, peapiiskop Kuno Pajula, õpetajad Eenok Haamer, Esko Süvari ja Peeter Kaldur.
Õp Haamer pidas ettekande nn fosforiidisõjast, mis kujunes koosoleku põhiettekandeks ja andis motiivi EKNi moodustamiseks, sest keskkonnaküsimused olid kõigile konfessioonidele olulised.
Koosoleku protokoll koos ettepanekuga EKNi moodustamiseks, mille koostasid P. Roosimaa ja P. Kaldur, läks metropoliit Aleksiuse kätte, edasi usuasjade volinikule, sealt Moskvasse, kust tuli hämmastavalt kiiresti vastus loaga EKN asutada. Tollel pöördelisel ajal võeti kõiki otsuseid vastu väga kiiresti ja sageli ka unustati kiiresti. Seetõttu tuleb neid meelde tuletada, kuna see on osa meie ajaloost,» ütleb Peeter Kaldur.

Tänane päev
EKNi president Andres Põder ütles Eesti Kirikule, et nõukogu tegevust kannab võrdsuse, vendluse ja vabaduse vaim. «Nõukogu on üles ehitatud pariteetsel põhimõttel ja kõigil kirikutel on võrdne hääl. Vendlus selle parimas kristlikus mõttes on kandnud meie tööd,» ütles Põder, rõhutades võimalust elada ja tegutseda vabas Eestis.
«Me oleme väga suures osas oma valikutes vabad, arvestades seda aega ja keskkonda, kus me elame, mis meile teatud ülesanded ette annab ja kohustused paneb. Need kolm aspekti, mis ei ole ainult revolutsioonilised, vaid kristlikud: võrdsuse, vendluse ja vabaduse tunnetus, võiksid meie tööd viljakalt edasi viia.»
Eesti Kirikute Nõukogu moodustavad 10 liikmeskirikut ja nagu ütleb minister Kiisler, on «riigil EKNi näol olnud religiooniküsimustes kindel partner».

Sirje Semm

 

16. veebruaril 

Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus oli oikumeeniline tänujumalateenistus.

Teenisid EKNi president peapiiskop Andres Põder (kõne), asepresident piiskop Philippe Jourdan (alguspalve), asepresident pastor Meego Remmel (palve), metropoliit Stefanus (epistli lugemine), EKNi kauaaegne president piiskop Einar Soone (meieisapalve), pastor Olavi Pärnamets (palve) ja täitevsekretär pastor Ruudi Leinus (evangeeliumi lugemine). Muusikaga teenis kaasa Maris Oidekivi-Kaufmann orelil ning Hageri koguduse kammerkoor Lambertus, dirigendid Sig­rid Põld ja Merle Liblik.
Jumalateenistusel osalesid president Arnold Rüütel abikaasaga, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam abikaasaga, riigikogu aseesimees Laine Randjärv, riigikogu liikmed, siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au, muinsuskaitseameti juhataja Kalev Uustalu, Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme ning teised koostööpartnerid, Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid ja esindajad, töövaldkondade juhid, projektijuhid.
Peapiiskop Andres Põder rõhutas oma kõnes kristlaste kokkukuuluvuse vajadust, sest juba Jeesuse soov oli, et oleks üks kari ja üks karjane. Eesti kristlikud kirikud ja kogudused alustasid koostööd kohe, kui neil avanes võimalus avalikuks tegutsemiseks. Ja ehkki kirikute nõukogu idee autorit pole õnnestunud leida, oli selle taga kindlasti Jeesus Kristus ise. «Olgem Jumalale selle eest tänulikud,» sõnas peapiiskop.
Jumalateenistuse järel andis peapiiskop Põder liikmeskirikute juhtidele, EKNi nüüdsetele ja endistele töötajatele ning koostööpartneritele üle EKNi juubelimedalid.
Eesti Kirikute Nõukogu on kristlike kirikute ja koguduste liitude sõltumatu ja vabatahtlik ühendus. EKNi asutamiskoosolek oli 16. veebruaril 1989. aastal Kuremäel Pühtitsa kloostris.

Tiiu Pikkur