Eesti Kirik sotsiaalmeedias

Kuna sotsiaalmeedia on juba ammu meediamaastiku arvestatav jõud, siis on ka ajaleht Eesti Kirik panustanud Facebooki (FB) pidevale uuendamisele. FB konto loodi 12. augustil 2010 ja 2017. aasta veebruarist vastutab selle töölõigu eest Kätlin Liimets.
Kui paberlehe tellijaid on 7. jaanuari seisuga 1413 ja see arv on püsinud stabiilsena alates 2005. aastast, siis FB kontolt meie ajalehe artikleid lugevaid ja toimetuse elule kaasaelavaid inimesi on veidi üle 2000. Viimaste aastate konto jälgijate arv on kasvanud 100 võrra aastas. Ümmargune 2000 täitus vahetult enne jõule ja 2000. meeldimise klikk tuli Raasikul elavalt Ülle Rosinalt.
Ilmselt on meie lugejate seas neid, kes on üheaegselt nii sotsiaalmeedia konto lugejad kui ka paberlehe tellijad, ent statistika viitab sellele, et sotsiaalmeedia aitab levitada kirikuelu uudiseid ja usuteemalisi artikleid.
Kuna FB teeb põhjalikku statistikat, siis on võimalik anda ülevaade sellest, kes jälgivad EK lehte. 64% neist on naised, 35% mehed. Kõige enam jälgib EK kontot vanusegrupp 45–54 aastat (27%), järgmisel kohal on 55–64aastased (21%), neile järgnevad vanusegrupid 35–44 ja 65+, mõlemad 19%ga. Vähem huvi on üles näidanud 25–34aastased (9%) ja 18–24aastased, neid on 2,7%.
Kõige enam jälgivad kirikulehte kontoomanikud Eestist (1606), ent neid on ka Soomes (210), USAs (27), Venemaal (24), Saksamaal (20), Rootsis (15). Eksootilise noodina võib statistikast leida, et kuus inimest peab meid silmas Brasiilias. Kui vaadelda piirkonniti, siis kõige enam meeldib meie konto Tallinna elanikele (765), järgnevad Tartu (255), Helsingi (70), Pärnu (47) ja Haapsalu (36).
Millised lood on meie jälgijatele 2018. aastal kõige enam korda läinud? Rõõmsa üllatusena selgus, et kõige suurema levikuga oli 1. aprillil avaldatud Naatan Haameri ülestõusmispühade jutlus (levik 3,2 tuhande inimeseni). Järgnesid 7. mail ja 15. aprillil avaldatud uudised, et Tartu Pauluse kogudus saab abiõpetajaks Marek Rootsi ja Kose kogudusele määrati uueks hingekarjaseks Kerstin Kask. Neljandal positsioonil oli uudis, et Liidia Meel kaitses TÜ usuteaduskonnas väitekirja haiglahingehoiust. Intervjuudest puudutas enim usutlus Eenok Haameriga.
Kätlin Liimets