Eesti Kirik küsib

Eesti Kiriku toimetus tundis huvi, mida meie lugejad arvavad võimalusest, et Tartu toomkiriku varemetesse ehitatakse ajutine klaaspaviljonist restoran, mille rajamine ei kahjustaks ajaloolist säilinud hoonekehandit ja ei tohiks mõjutada ka arheoloogilisi uuringuid. 

Vastajate arv tegi sel korral rekordi ja oli 106. Ülal on näha hääletuse tulemused. Toome välja ka muu alajaotuse alla kirjutatud eriarvamused. Need on järgmised: oleneb, kuidas seda tehakse; see võiks olla mingi kergelt kristliku vaibiga resto; pigem pop-up-kohvik/restoran, mis oleks seal ainult suvisel hooajal; mööndusega ilma alkoholita; seal võiks olla ikkagi kogudus; kui see oleks projektipõhine suverestoran, siis jah; sobib vaid sellisel juhul, kui tegemist on tõesti kõrgema klassi restoraniga ja sellest ei saaks baarilaadset asutust.

Oli ka pikemaid arvamusavaldusi. 

• Toomemäel on veel teisigi restorani tegemise kohti, nt Tähetorni või tenniseväljaku juures, tasuline ehk söömisvõimalus varemete vahel ei anna avalikule ruumile oodatavat lisaväärtust, ruumi on ka ajaloomuuseumi esimesel korrusel, kui garderoobi vastas ruumiprogrammi muuta. Kui asi ei tööta piisavalt kontserdi- ja etenduspaigana, kuis siis majanduslikult kallima restoranina?

• Minu jaoks on tunduvalt solvavam see, et toomkirikut (nagu ka paljusid teisi väärtuslikke varemekogumeid) ei ole taastatud. Eesti lihtsalt ei hooli oma minevikupärandist. Ajutine restoran Tartu toomkiriku varemetes oleks piisk meie hoolimatuse meres ja mind isiklikult ei häiriks. Kuigi, omajagu groteskne ta oleks. Näiteks Brüsseli vanalinnas on kirik, mille välisseina vastu on ehitatud kemmerg selliselt, et inimesed urineerivad vastu kiriku seina. Selline on lääne enesest lugupidamise nägu täna. Loodetavasti ei saa tulevase kirikurestorani tualettruumid paiknema pühakoja varemetes.

• Seal võiks olla pigem vaeste supiköök, kõigile avatud grillimiskohad või mingi ajutise iseloomuga ühiskondlikult heategevuslik rajatis. Eliitrestorani rajamine oleks kiriklike võlvide topeltrüvetamine sümbolitähendusega Toomemäel!

• Vajab väga põhjalikku kaalumist nii muinsus- kui religioossete väärtuste säilimise seisukohalt. Kui nt menüüde, teeninduse ja kultuuriprogrammi kaudu taaselustataks seda kultuuri, mis kunagi võis toomkirikus elavatele ja tegutsevatele inimestele omane olla, siis annaks see ilmselt külastajate ajalootunnetusele ja mõistmisele midagi väärtuslikku juurde. Aga jällegi – tavaliselt ei saa „arendajat“ sellisteks valikuteks sundida. Kui ülikool ise arendusega tegeleks, ehk siis oleks see võimalik.

Täname kõiki vastanuid!