Bantu, suahiili, ersa ja teised vähemuskeeled

Mai esimesel pühapäeval tähistavad Ühinenud Piibliseltsid (UBS), Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud ja kõik kristlased piiblipüha. Järgneva nädalaga tähistatakse aga 75 aastat tagasi loodud Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Tänu UBS-ile taastati 30 aastat tagasi Eesti Piibliselts. Piiblipüha juhib kõigi inimeste tähelepanu pühakirja tõlkimisele, aga ka võimalusele kaasa aidata seltside tööle.

Emakeelne kirjaoskus on inimõigus, kinnitatakse Soome Piibliseltsi kodulehel. Selts koordineerib ka koostöös kirikute ja kohaliku omavalitsusega programmi „Kirjaoskus Aafrika naistele“. 

Paastumaarjapäeval, 25. märtsil avaldas Soome Piibliselts pressiteate, et pühakirja tõlkimisel on ületatud 700 keele piir. Seltsi kodulehelt on lugeda Piibli tõlkimisest vähemuskeeltesse. Paslik on sellest kirjutada, sest hiljuti, 9. aprillil tähistati Agricola ehk soome keele päeva. Kodulehelt saab teada, et koroona on muutnud tõlkimise protsessi, ent pole tööd seljatanud. 

Piiblitõlge toetab kirjaoskust

Tõlkimisega tegeldakse ka Tansaanias ja huvitav on lugeda piiblitõlke eksperdi Chris Pekka Wilde’i blogi, kus ta ütleb, et Uue Testamendi tõlkeprojekt tuleb kasuks kirjaoskusele Tansaanias. Ta kirjutab, et Uue Testamendi varasema tõlke avaldamisest on möödunud 60 aastat. Kohalik tõlketöö koordinaator pastor Elineema Mndene väljendab aga lootust, et kuigi praegu tõlgitakse Vana Testamenti, jõuab tõlkejärg ka Uue Testamendini. Piiblitõlgetel on sealse keele arengule suur tähtsus. „Uus tõlge toetab kirjaoskust, vähemuskeelte ja -kultuuride arendamist ja säilitamist,“ kirjutab Wilde oma blogis.

Möödunud aasta jaanuaris valiti välja neli eri konfessiooni esindajat, kes pühakirja tõlkima hakkavad. Nende koolitus pidi algama märtsis, kuid koroona lõi plaanid segi. Töö edeneb aeglaselt, sest kaugtöö vajab erilisi oskusi, samuti head internetiühendust. Alustati lihtsamatest lugudest – Joosua, Ruti ja Joona raamatust –, et siis juba kogemusi omandanuna asuda Moosese raamatute juurde.

Wilde osutab pastori mõttele: ta oli esimeses klassis, kui ostis oma esimese suahiilikeelse Uue Testamendi. „See Uus Testament on endiselt minu suur aare,“ meenutab pastor, keda on puudutanud lood Jeesusest.

Ida-Aafrika Malawi Piibliseltsi juhataja Wilfred Ngalawa aga ütleb: kui inimene õpib lugema, saab ta elada väärikalt. Lugemisoskus teeb inimese julgeks ja seda oskust ei saa enam keegi temalt võtta.

Kokkupuude elava Jumalaga

Pühakirja tõlgitakse aga ka meie sugulaskeeltesse, milles emakeelset Piiblit või selle osi pole. Nii ütleb komikeelset Vana Testamenti tõlkiv Nina Vattuleva: meilt oodatakse Piibli väljaandmist, ent töö pole veel lõppenud. Kui tõlge on parandatud, järgneb tähtis periood – teksti testimine. Nii selgitatakse, kas tõlkekeel on sujuv ja vahendatud sõnum õige.

„Usun, et kui inimene korduvalt loeb pühakirja emakeeles, saab ta puudutatud elavast Jumalast,“ ütleb Nina Vattuleva. Ja lisab, et kui inimene loeb Sõna, hakkab temas tööle Püha Vaim. 

Meie Liliann Keskinen on tegev Vana Testamendi ersa keelde tõlkimise protsessis. Tema ülesanne on jälgida, mida tuleks algteksti mõtet edasi andes silmas pidada. Ta ütleb, et pühakirja puhul on aukartus võrratult suurem võrreldes teiste tekstidega, mida ta aeg-ajalt tõlgib. 

Kuigi see tundub uskumatu number, kirjutatakse kodulehel, et maailmas on 773 miljonit kirjaoskamatut täiskasvanut. Selle taustal on tõeline ime, et väikesel eesti rahval on lugemislaual emakeelne pühakiri ja praegu on teadlastel käsil selle uus tõlge. Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütleb, et ettevalmistused uueks piiblitõlkeks algasid mitu aastat tagasi ja et ilmunud on Genesise ja Exoduse proovitrükk. 

Praegu jätkatakse Luuka evangeeliumi ja Apostlite tegude raamatuga. Bärenson loetleb piiblitõlkimise põhimõtteid: uus tõlge peab vastama eri sihtgruppide vajadustele ja võimetele, olema kõigile arusaadavas tänapäevases keeles, allikakeele sõnumi tähendus peab olema edastatud loomulikul kujul, valitsema peab tasakaal traditsiooni ja uuenduslikkuse vahel, tekst peab olema kasutatav tänapäeva tehnoloogiaid arvestades.

„Piibli tõlkimine on meeskonnatöö ja Püha Vaim juhib protsesse,“ ütleb Jaan Bärenson.

Vt ka www.piplia.fi.

Rita Puidet