Avinurmel põimuvad minevik ja tulevik

Homme on Avinurme rahval käes kauaoodatud päev – peapiiskop Andres Põder pühitseb elulaadikeskuse, mis rajati koguduse vanasse pastoraadihoonesse.
Kuigi möödunud nädala lõpul tehti veel viimaseid töid, ka roosid ootasid maja ette peenrale istutamist, võib kõike kirjeldada siiski ülivõrdes. Lõhna, mis vastvalminud majas valitses, sest parasjagu käis pilpakatuse tõrvamine, on raske sõnadesse panna. Üle kõige domineeris aga puidu lõhn, mis ongi kogu paikkonnale iseloomulik.

Vanale majale uus elu
Avinurme on õnnelik koht, sest inimesed on paiksed, hoolitsevad iseenda, oma kodu ning kiriku eest. Kuna kogudusel on kaks pastoraati, otsustati vanemasse, Avinurme vanimasse majja, rajada elulaadikeskus, mis ühendaks vanad traditsioonid ja moodsad lahendused. Eelkõige peeti silmas puidutööd, sest juba vanast ajast tuntakse siinseid inimesi kui osavaid puidumeistreid.
Alguses püüdis kogudus maja oma jõududega remontima hakata, kuid töö käis üle jõu, aga puudus ka vajadus nii suure hoone järele. Loodi sihtasutus ja sündis idee tutvustada ning propageerida paikkondlikku eluviisi.
Vald, kogudus ja mittetulundusühing Nurmetuled moodustasid sihtasutuse, kelle eesmärgiks sai remontida vana pastoraat ja anda sellele uus sisu. Esimehe ametisse sai koguduse õpetaja Rene Alberi, sisulist tööd teevad Küllike Pärn, Mai Tooming ja Ülle Tooming, kes kõik on koguduse liikmed, neist kaks esimest juhatuses.
«Tahame inimestele näidata, kuidas me elasime enne ja kuidas me elame homme,» ütleb Küllike Pärn.

Õnnistust on olnud
16,3 miljonit maksma läinud ettevõtmise rahastas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Projekti arhitektid on Tiit Sild ja Kaido Kepp, töö tegi AS Merko, kelle projektijuht Mart Paas on Avinurme juurtega. Keskuse ideeline juht Küllike Pärn ütleb, et võimalikult püütigi kasutada Avinurmega seotud inimeste abi.
Hoone sisekujundusprojekti on teinud firma Laika, Belka ja Strelka arhitektid Malle Jürgenson, Krista Lepland ja Tea Tammelaan, kelle tööks on ka Tartu Jaani kiriku sisekujundus. Hoones on püütud säilitada vana nii palju kui võimalik, kõik uus on moodne, tasakaalukas, paikkonna eripära arvestav.

Põlvkondade ühendaja
Keskusesse oodatakse edaspidi isasid koos poegadega ja emasid koos tütardega. Hoone alumisel korrusel on kolm puidutöötuba, taolist kööki nagu keskuses, annab aga otsida. Siin on ühendatud moodne köögitehnika ja esivanemate kokakunst – köögi uhkuseks on leivaahju ja sankaga pliit, mille peal saab puitu kuivatada.
Remondi käigus sai hoone teise korruse, kus külastajat tervitab suur muuseumiruum kahe ekspositsiooniga. Siin paikneb naiste käsitöötuba koos kangastelgedega.
Kõige ilusam ruum keskuses on aga suur saal, mida kogudus kasutab talvekirikuna ja mille seina katab kunstnik Pilvi Blankin-Salmini gobelään. Kuna tegu on Avinurme kõige ilusama saaliga, võib seda kasutada ka muudel pidulikel puhkudel.
Maja ilmselt tühjaks ei jää, siia saavad tundi tulla pühapäevakooli lapsed, räägitud on juba kokandus- ja loodusõpetuse tundidest koolilastele. Õues ootavad tegemist matkarajad ja laste mänguväljak.
Juba 25. juunil salvestatakse keskuse ja kiriku vahelisel uue kujunduse saanud platsil ETV laulusaade «Lauluga maale».
Rita Puidet

Avinurme pastoraat
Valminud 1905.
I maailmasõja ajal paiknes hoones sõjaväe staap.
1941 hoone natsionaliseeriti, siin paiknesid külanõukogu, kolhoosi kontor, kirikuõpetaja eluruumid.
1960 määrati õpetaja asemele elama miilitsavolinik.
1961–1987 oli hoones lasteaed, kiriku ja pastoraadi vahele tõmmati traataed.
1990 asus hoonesse koduluumuuseum, mõnda aega oli seal ka raamatukogu.
2002–2003 tagastati hoone kogudusele, tegutsema jäi koduloomuuseum.
2008 moodustati sihtasutus Avinurme Elulaadikeskus.