Alalhoidlikult ja sõbralikult palvemajast katedraali

Võru praostkonna esinduskogu ehk sinodit võõrustas 27. aprillil Urvaste kogudus. Kohal oli lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets.

Võru praostkonnas on hoitud traditsiooni, et sinodijumalateenistusel teenivad kaasa kõik kohalolevad vaimulikud, nõnda algas sinodipäev karges kevadhommikus 10 vaimulikust koosneva protsessiooniga Urvaste pastoraadist kirikusse. Pärast jumalateenistust, kus jutlustas piiskop Joel Luhamets ja orelit mängis organist Erma Kallasse, kogunes 34 sinodiliikmest 29 pastoraadis asuvasse talvekirikusse koosolekule.
Sõbralikus koduses õhkkonnas kuulati ülevaateid koguduste 2016. aasta toimetamistest, kinnitati 2016. aasta rahaline aruanne ja võeti vastu 2018. aasta eelarve. Päevakorras olnud valimiste tulemusena said kirikukokku Urmas Nagel, Margit Lail ja Andres Kõiv. Asemikeks valiti Toivo Hollo, Toomas Nigola ja Marko Kaunis. Praosti tööd toetab järgneval neljal aastal nõukogu koosseisus abipraost Margit Lail, Urmas Nagel, Argo Olesk ja Eveliin Sillakivi. Rahaasjadel hoiab silma peal revisjonikomisjon, millesse valiti Toivo Hollo, Jaak Pärnamägi ja Argo Olesk.
Päeva võttis kokku piiskop Luhametsa sõnavõtt. Liikmesannetajate vähenemist kommenteeris ta järgmiselt: „Liikmesannetajate arv kahaneb, aga hingede arv kasvab. Kirikut võetakse sageli kui meelelahutust, mille teenust tahetakse küll tarbida, ent end siduda ei soovita. See on aeg, milles elame, sellega tuleb arvestada.“

Aluseks usuisa Lutheri määratlus
Praost Üllar Salumets vaatles praostkonna 2016. aasta tegevust värske pilguga, võttes reformatsiooniaasta puhul kokkuvõtete tegemisel aluseks Martin Lutheri määratluse, et kogudusel on seitse tunnust: Jumala sõna, ristimine, püha õhtusöömaaeg, piht, kuulutusametid, palve ja kannatus ehk rist.
Jumala sõna kuulutajad on kõik kristlased, eriliselt kiriku töötegijad. Võru praostkonnas on lisaks vaimulikele kaks jutlustajat, organiste 15, kalmistuvahte 3, pühapäevakooliõpetajaid 5, kirikuvanemaid 31, lisaks hulk teisi töötegijaid.
Igapühapäevased jumalateenistused toimuvad kõigis kogudustes, välja arvatud hooldatavad Mehikoorma, Roosa ja Petseri. Enim palvusi hooldekodudes pidas Kanepi kogudus, järgnesid Räpina ja Põlva. Pühitsemistalitustes olid esirinnas Vastseliina ja Räpina ning kodukülastustes Vastseliina kogudus.
Praost rõhutas kodukülastuste tähtsust ja tõi esile Johan Kõpu mõtte, et kogudusi elavdaks ja kasvataks see, kui koguduseõpetaja külastaks aasta jooksul igat koguduse liiget. Rõõmu tegi, et Põlva kogudus sai abiõpetajaks Jaak Pärnamäe.
Kuulutusameti tunnust avades andis praost ülevaate teenivatest vaimulikest ja nimetas, et kõige staažikam on Andres Mäevere, kes ordineeriti preestriks 1981. aastal. Aastakümnetega kirikus toimunud teoloogilise mõtlemise suunamuutuse tõi esile õpetaja Mäevere heatahtlik repliik, et teda pole kunagi preestriks ordineeritud. Elevust tekitasid ka veidi erandlikud kuulutusviisid: nimelt juhatab praost ise Lusti lasteaias jalgpalliringi ja õpetaja Mait Mölder on Rõuge koolis vibutreener.

Talitused ja palveelu
Kirikuga liideti ristimise kaudu 183 inimest. Ristimisi ei toimunud Petseri ja Roosa koguduses. Hilisemates koguduste esindajate sõnavõttudes ütles Petseri koguduse hooldajaõpetaja Mäevere, et eestlasi on Petserisse väga vähe jäänud. Kogudust kannab kontserttegevus, mida korraldavad vene organistid. Statistiline null Roosa koguduses ei vasta hooldajaõpetaja Mait Mölderi sõnul tegelikkusele. Ta tõi näiteks, et piirkonnas ristiti terve perekond, ent kuuluda sooviti Rõuge kogudusse.
Osavõtt armulauast, mis on Lutheri järgi avalik tunnistus Kristusest, on jätkuvas kasvamas. Praost julgustas enam rõhku panema erapihile, mille arvu kasvu nimetas Räpina koguduse õpetaja Urmas Nagel.
Palve kannab kõiki koguduse tegevusi: lastetunde toimus 208, noortetunde 173, leeriõpetust anti 325 tundi, erinevaid palvusi peeti 175, juhatuste koosolekuid 59, kooriharjutusi 329. Muremõtteid tekitas usundiõpetuse vähene õpetamine koolides.
Ehkki üldhariduskoolides pole tegemist konfessionaalse usuõpetusega, peeti äärmiselt oluliseks, et lapsed saaksid üldise ülevaate usunditest ja religiooniteemadest. Sinodisaadik Jüri Vaidla ettepanekul moodustas sinod töörühma koosseisus Tiiu Kangru, Jüri Vaidla, Kätlin Liimets, kes aitaksid koolidega läbi rääkida ja juba olemasolevaid eriharidusega spetsialiste rakendada.
Kannatuse ehk risti, viimase Lutheri poolt välja toodud koguduse tunnuse alla paigutas praost üsna tabavalt materiaal­sed mured. Eks ole remonditud ja renoveeritud praostkonnas nii mõndagi, näiteks jõudis lõpule Võru kiriku katuse remont, ent aasta-aastalt kulub töötegijail järjest enam aega ja väge rahaliste võimaluste leidmiseks, nõnda et koormaid jagub.

Palvemajast katedraali
Võru praostkonna prioriteetseks tunnistatud lastetööst andis ülevaate lastetöö sekretär Eveliin Sillakivi. Kuigi lastetöö pideva igapühapäevase toimumisega on praostkonnas raskusi, peeti suvel Krabil õnnestunud lastelaager, mille eestvedajaks oli Roosa kogudus. Kõlama jäi mõte, et kui organiseerimisse panustada, siis tulevad ka lapsed.
Muusikatöö sekretär Ara Bander tõstis mulluse suursündmusena esile augustis Põlva lähedal Intsikurmu laululaval misjonipäevade raames toimunud laulupäeva. „See oli nagu palvemajast katedraali minemine,“ kommenteeris praost Salumets muheledes.
Kätlin Liimets

Võru praostkond 2016
Praost Üllar Salumets, abipraost Margit Lail
Koosneb 11 kogudusest, liikmesannetajaid 2700
Õpetajaid 8, üks abiõpetaja, kaks vikaardiakonit
Ristiti 183, leeritati 151, maeti 257 inimest ja laulatati 24 paari
Kirikukogusse valiti Urmas Nagel, Margit Lail ja Andres Kõiv