AINULT ÜKS KÜSIMUS
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 19. aprill 2006 Nr 17 /
5. aprillil kohtusid Rootsis Luterliku
Maailmaliidu esindajad ning Balti riikide piiskopid. Kes täpsemalt kohtumisel
osalesid, milliseid küsimusi arutati ning milliste tulemustega kohtumine
lõppes?
Andres Põder, EELK peapiiskop:
Kohtumisel osales Luterliku Maailmaliidu
peasekretär Ishmael Noko oma osakonnajuhatajaga, samuti peapiiskop Janis Vanags
Riiast ja piiskop Mindaugas Sabutis Vilniusest. Eestit esindasin koos õpetaja
Tiit Pädamiga.
Arutlusel oli kaks olulist teemat:
esimesena tuli käsitlusele Siberi luterliku kiriku piiskopi pühitsemine.
Teiseks oli küsimuse all Balti piiskoppide kiri Rootsi kirikule, mis puudutas
Rootsi kiriku otsust registreeritud homopartnerluse kirikliku õnnistamise
kohta.
Siberi probleemidest on ilmselt juba
varasemast teada, et EELK toel – nimelt vaimulike ettevalmistamise ja ametissepühitsemise näol – on juba aastaid
Novosibirskis ja Siberis laiemalt kogudusi rajatud ja üles ehitatud. Mõne aasta
eest said need kogudused oma põhikirja järgi tegutsevaks iseseisvaks Siberi
luterlikuks kirikuks. Kirikukogu valis piiskopiks õpetaja Vsevolod Lõtkini.
Piiskop electuse ametissepühitsemine, mis seisis peapiiskop Jaan Kiiviti
tööplaanis, on aga pidevalt edasi lükkunud. Nimelt Ingeri kiriku ja Venemaa
evangeelse luterliku kiriku (ELKRAS) vastuseisu tõttu.
Vastuseisul on mitu põhjust: osa tuleneb
isiklikest suhetest, osa võimu ja konkurentsi valdkonnast. Ometi pole meie
kiriku arvates enamik argumente põhjendatud. EELK on teinud pingutusi, et viia
nimetatud kirikud ühise laua taha ja tugevdada nendevahelist koostööd ja
osadust. See pole andnud tulemusi.
ELKRAS ja Ingeri kirik on otsinud endale
toetust Euroopast. Märtsis jõudsidki meieni murelikud pöördumised Soomest ja
Saksamaalt, viimasena ka Luterlikust Maailmaliidust peasekretär Ishmael Nokolt.
Nendes pöördumistes paluti edasi lükata tänavu maisse kavandatud
ametissepühitsemine. Soovitakse veel nõu pidada ja saavutada suuremat
üksteisemõistmist.
Kuna piiskopi amet on olemuselt
sillaehitaja amet, siis oleme kirikuvalituses samuti seda meelt, et pole tark
jätta arvestamata teiste kirikute soove ja ettepanekuid, alustada sildu
põletades. See teeks sillaehitamise kaunis küsitavaks. Ka Läti ja Leedu
piiskopid, kes on nõustunud olema kaaspühitsejad, on samal seisukohal.
Kui olime LMLi peasekretäriga teemat
põhjalikult arutanud, leidis siiski temagi, et piiskop on vaja ametisse
pühitseda ning et LML püüab kaasa aidata, et saavutataks üksmeel ning ka teised
kirikud ametisseseadmisel esindatud oleksid. Seati siht jõuda
ametissepühitsemiseni vähemalt hilissügiseks.
On päris oluline, et LML meie püüdlusi
toetab. See on positiivne sõnum Siberi kirikule ja teistele kirikutele, kes
seni sellele vastu seisid.
Mis puudutab Rootsi kirikule saadetud
kirja, siis see oli saadetud ka Ishmael Nokole kui LMLi peasekretärile. Selles
sisaldus palve, et LML kaaluks võimalusi vastuolude ületamiseks, mis on tekkinud
Rootsi kiriku otsuse tõttu hakata õnnistama samasooliste kooselu. Ka siin oli
pikk diskussioon selle üle, mida LML saaks teha, mis on meie ootused,
võimalused.
Rõhutasime seda, et meie taotlus on
esmajoones teadvustada, et me ei nõustu Rootsi kiriku seisukohaga ning see
tähendab häiritud osadust. Samas pole uus olukord Balti kirikute tegevuse
tulemus. Põhjuseks on ikkagi Rootsi kiriku uus otsus, mis erineb senistest
tavadest. Seni on LMLis püsinud mitteformaalne kokkulepe meie kirikute
traditsioonilise perekäsitluse osas. Meie pole muutusi teinud, seda on teinud
Rootsi kirik teistega kooskõlastamata ja pannud teised kirikud raskesse
olukorda. LMLi põhikiri eeldab liikmeskirikute osadust ja üksmeelt kõiges. Kuna
nüüd tekib küsimus osa vaimulike ameti tunnustamisega, on tekkinud häired ka
liidu põhikirja teostamises.
Me ei osanud kohtumisel pakkuda otseseid
lahendusi, mis taastaks endise olukorra. Raske on alustatud protsessi tagasi
pöörata, kuigi oleme selleks üles kutsunud. Tõdesime aga, et oleme samadel
seisukohtadel nagu seni, et oleme endiselt liidu liikmed, pole esitanud mingeid
taotlusi välja astuda või kedagi sellest välja heita. Nüüd tuleb aga arvestada,
et seoses Rootsi kiriku otsusega pole meievaheline osadus enam täielikult
realiseeritav nagu varem.
Kokkuvõttes leidsime, et tegu pole ainult
ühe kiriku probleemiga, vaid nüüdisaja arengutendentsiga, nähtusega, mis on
rahvusvaheline, globaalsem. Tõenäoliselt tuleks LMLil algatada tõsisem arutelu
perekonnaväärtuste, abielu, seksuaalsuse, sotsiaalse vastutuse ja teiste
sarnaste teemade üle. Ilmselt tuleb arutellu kaasata ka teisi liikmeskirikuid,
et diskussioon laiemale pinnale jõuaks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kohtumine oli
igati sõbralik, konstruktiivne. Analüüsiti põhjusi, miks on tehtud üks või
teine otsus, milles võib näha väärititoimimisi. Kohtumise sihiks oli parandada
koostööd, et edasi minna ühtse Kristuse kirikuna, mis peaks maailma paremaks
muutma hoolimata kõigist sellega kaasnevatest muredest. Loodame selleks Jumala
Vaimu juhtimist ja õnnistust.