Aeg teha kokkuvõtteid

Pärnu praostkonna kaheteistkümne koguduse esindajad kogunesid sinodikoosolekule 11. mail Vändras.

Sinodipäev algas armulauaga jumalateenistusega Vändra kirikus, kus jutlustas piiskop Joel Luhamets. Praosti Tõnu Taremaa, abipraosti Tauno Tedre ja kohaliku õpetaja Ants Kivilo kõrval teenis külalisena kaasa kantsler Andrus Mõttus.

Eesmärgiks ühtsem liturgia
„Kvoorum on koos ja sinod otsustusvõimeline,“ nimetas aasta tagasi praostiks valitud Taremaa koosolekut rakendades. Abijuhatajaks valiti Vändra koguduse juhatuse esimees Jüri Kallasmaa ning protokollijaks Pärnu diakon Jaanus Torrim.
Piiskop Luhamets tegi ettepaneku lisada esialgsele päevakorrale punkt avaldada toetust kirikukogu kevadistungjärgul poolthääled saanud ettepanekule toetada Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab abielu ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna. Ettepanek võeti päevakorda (ja sai hääletamisel poolthäälte enamuse).
Oma sõnavõtus keskendus piiskop Luhamets „asjadele, mis on üldkiriklikud“. Rääkides liturgiast nentis ta, et uuendamisprotsessi käigus on tekkinud erinevad kirikliku talituse korrad, mis „ei ole küll traagiline, aga me peaksime siiski liikuma liturgia ühtsustamise suunas“. „Peame kokku leppima mõnes asjas ja mõnes asjas järeleandmisi tegema,“ sõnas piiskop, selgitades, et kirikuvalitsuses on tehtud ettepanekuid, mida teha, et liturgiline kord oleks EELK kogudustes ühtsem.

Piibel juhtnööriks
Veel puudutas piiskop oma sõnavõtus nn perekonna probleemi: „Kui gnostikud leidsid, et ihulikud asjad pole olulised, siis ometi pole see nii, sest Jumal lõi inimese meheks ja naiseks.“ Piiskop hoiatas eksiõpetajate eest, kes tulevad, „lubades parimat“, aga kelle õpetuse viljad on nähtavad alles saja aasta pärast. Eetiliste arusaamade kujundajana peaksime juhinduma Luhametsa sõnul Piiblist, mis on talletanud põlvkondade kogemuse ja mis Jumala sõnana ei eksi.
„Minu eesmärk ei ole sõnumeid tuua, vaid saada siit endale sõnumeid,“ toonitas oma tervitavas sõnavõtus kantsler Andrus Mõttus, kes uuena selles ametis on otsustanud sel sinodihooajal käia kõigil sinodikoosolekutel, et „kohtuda aktiivsema osaga meie kirikus ja saada ülevaade, mis toimub kirikus ning millised on põhiküsimused“.
Kantslerile esitati küsimusi. Näiteks, kas pühakodade riiklik programm ikka jätkub. Kantsleri kinnitusel teeb konsistoorium endast oleneva, et see jätkuks. Vigala õp Kristiina Jõgi uuris aga, kuidas käituda kogudusele kuulunud maaliga „Kaana pulm“, mille originaal viidi 1950ndatel kunstimuuseumisse ja lubati kogudusele koopiat, aga nüüd isegi enam ei viidata taiest esitledes, et tegemist on Vigala koguduse varaga. Kantsler soovitas õigluse saavutamiseks edasi pingutada ning lubas selles osas kirikuvalitsuse toetust.
Mõttuse üleskutsele endaga koguduseelu puudutavate murede puhul, eriti majanduselu küsimustes, julgelt ühendust võtta, vastas abipraost Teder lubadusega: „Küll me hakkame sulle helistama!“

12 kogudust ja 9 vaimulikku
Pärnu praostkonna territoorium kattub suures osas Pärnu maakonna alaga, välja arvatud Vigala kogudus, mis kuulub osaliselt Rapla maakonda (Pärnumaal asuvad Lääne praostkonna Mihkli ja Varbla kogudus).
Praostkonnas on 12 kogudust: Audru, Häädemeeste, Pärnu Eliisabeti, Pärnu-Jakobi, Saarde Katariina, Sindi, Tahkuranna, Tori Püha Jüri, Treimani, Tõstamaa Maarja, Vigala Maarja ja Vändra Martini kogudus. Aruandeaastal töötas praostkonnas üheksa vaimulikku: õpetajad Tiina Janno, Kristiina Jõgi, Ants Kivilo, Arvet Ollino, Tõnu Taremaa (praost), Tauno Teder (abipraost) ning diakonid Rando Lillepa ja Jaanus Torrim, Lääne prefektuuri politseikaplan Tuuli Raamat.
Jumalateenistusi peetakse mõnes koguduses uuendatud korra kohaselt, mõnel pool nn vana agenda järgi, valiku määrab koguduse traditsioon.
Möödunud aastal ristiti praostkonna kogudustes kokku 47 (2016. aastal oli see arv 88) inimest; laulatati 12 paari ja maeti 124 surma läbi lahkunut.

Leeriettevalmistus e-õppena
Leeritati 45 kogudusega liitujat, kõige enam Pärnus, aga neljas koguduses polnud ühtegi konfirmeeritavat. Vaimulike sõnul on leerikursused toimunud väikestes rühmades või on seda sooritatud individuaaltöö vormis. Mitu aruandjat nimetas, et olude sunnil on leeriõpetuse andmine toimunud e-õppena, kuna paljud inimesed viibivad töö tõttu enamiku ajast välismaal.
Jumalateenistusi on peetud ka väljaspool kirikuruume kalmistutel ja hooldekodudes.
Hinnanguliselt oli koguduseliikmete arv 2017. aastal 9405. Annetajaliikmeid oli 2221, kusjuures suurima annetajaliikmete arvuga kogudus oli Pärnu ning väikseimaga Sindi.
Pühapäevakooli- ja lastetöö toimus viies koguduses: Audrus, Pärnus, Saardes, Sindis ja Vigalas. Organiste või organisti kohusetäitjaid töötab 12.
Kirikuhoonete seisukord praostkonna pilti üldistades on aruandjate hinnangul stabiilne, ent seda ei saa pidada rahuldavaks, sest enamik kirikuid vajaks remonti.
Oma sõnalises aruandes toonitas praost Taremaa, et kogudustes on tehtud igapäevast tööd järjepidevalt, vaatamata kõigile raskustele. Tal on kahju, et aruandeaastal ei õnnestunud korraldada piirkonna vaimulike kokkusaamisi, ja loodab, et tänavu läheb korda see traditsioon taastada.
„Minu siiras tänu kuulub kõigile vaimulikele ja teistele töötegijatele ning vabatahtlikele pühendumise eest kogudusetöös, kus tulemused lasevad ennast tihti kaua oodata,“ lõpetas praost oma töötegijaid kiites.
Liina Raudvassar

Pärnu praostkond 2017
Koosneb 12 kogudusest
Praost Tõnu Taremaa, abipraost Tauno Teder
9 vaimulikku
Koguduseliikmeid 9405, liikmesannetajaid 2221
Ristiti 47, leeritati 45, laulatati 12 paari, maeti 124 inimest