Aeg tänada
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudis / Number: 30. august 2017 Nr 34 /
Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil toimus Järva-Jaani kirikus tänujumalateenistus, millega tähistati kolm aastat kestnud restaureerimistööde lõppu kirikus. Reformatsiooni 500. aastapäeva äramärkimiseks istutati pastoraadiaeda iluõunapuu „Royalty“.
Lähtudes kirjakohast, kus Jeesus nimetab ennast maailma valguseks, toonitas Järva-Jaani kogudust tervitama tulnud piiskop Einar Soone jutluses, et kirik on oma rahvale ja oma kogudusele selleks valguseks. Kirik on koht, kuhu teelisel on hea jõuda, et jalgu puhata ja vaikses palves olla. Piiskopi sõnul on tubli see kogukond, kes oma kiriku korras hoiab.
„Kirik on piirkonnas kõige vanem ja auväärsem ehitis. On hoone, mida soovivad näha ja külastada ka külalised. Selle eest hoolitsedes näitate oma hoolivust. Kodu, kodukoguduse ja kiriku vastu,“ kiitis piiskop Järva-Jaani kogudust, kes oma kiriku korrashoidmisse on jõuliselt panustanud.
Kolm aastat kopsimist
„Täna on siin tõesti väga hea tunne seista, teades, et sellel aastal lõpevad kolm aastat kestnud restaureerimistööd,“ rääkis pastor loci Katrin-Helena Melder, väljendades sügavat tänu kõigile lahketele annetajatele ja toetajatele, tänu kellele plaanitu on ellu viidud.
Tema sõnul on tööd tehtud koguduse silma all, „oleme kopsimist kuulnud“. Koguduse juhatus on hoidnud kogudust ja kogukonda sündmuste käiguga pidevalt kursis valla lehe ja koguduse kodulehe vahendusel, sotsiaalmeedia ja isiklike e-kirjade kaudu. Oleme teavitanud, et kaasata kogukond tervikuna, rõhutas õp Melder. Veel toonitas ta, et suur tänu kuulub igale annetajale annetuse suurusest olenemata. Selle väljendamiseks andis ta koguduse juhatuse nimel igale annetajale edasi kauni, reformatsiooni sümboolikaga tänukirja.
Teiste hulgas said tänukirja muinsuskaitseamet, Järva-Jaani vallavalitsus, Roosna-Alliku vallavalitsus, sõpruskogudused Soomes ja Saksamaal ning paljud teised organisatsioonid ja eraisikud.
Melderi kinnitusel jõuab kiriku avariiliste katuste restaureerimine lõpule tänavu. Ta meenutab, et 2015. aastal restaureeriti kooriruumi katus ja järgmisel aastal pikihoone lõunapoolne katus ning käesoleval aastal põhjapoolne katus.
Vastavalt OÜ Rändmeister asjatundjate Juhan Kilumetsa ja Ain Pihli koostatud muinsuskaitse eritingimustega ehitusprojektile eemaldati vana ja amortiseerunud katusekate, proteesiti sarikaotsad, asendati tõmbtalad ja müürilatid, parandati müüritis ning paigaldati tuulesidemed ja roovlauad. Eterniidi asemel on katuste uueks kattematerjaliks tsinkplekk. Töid on teinud ehitusfirma Tafrix OÜ Riho Metsla juhtimisel.
Mis tehtud, mis teoksil
Kahe aasta jooksul restaureeriti Kanutis kiriku kaks juugendstiilis 20 tulega kroonlühtrit. Neli seinalühtrit ootavad veel kordategemist. Et vanade esemete korrastamine toob päevavalgele üllatusi, ilmnes ka Järva-Jaanis, kui kolmanda kroonlühtri restaureerimise käigus selgus, et tegemist on väga meisterliku kohaliku sepa tööga, mis oli pronksvärviga üle värvitud. Muinsuskaitseameti soovitusel otsustas koguduse nõukogu jätta selle valgusti algse sepistusega ja mitte üle värvida.
Käesoleval aastal on alustatud kiriku käärkambri restaureerimist vastavalt Mõisaprojekti OÜ juhataja Nele Rohtla koostatud projektile. Kogudus soovib edaspidi hakata seda ruumi kasutama talvekirikuna. Praegu on samas käsil arheoloogiline uuring, mida teeb arheoloog Villu Kadakas, ja päevavalgele on tulnud käärkambri keskaegne vundament. Töid teeb jätkuvalt Tafrix OÜ.
Restaureerimist vajavad lisaks käärkambri põrandale ka katus, lagi, seinad ning ruumi on vaja paigaldada uus elektrisüsteem. Viimaste tööde tegemiseks raha veel puudub, lahked annetused on väga palutud. Seega – kopsimine Järva-Jaani Ristija Johannese kirikus jätkub.
Liina Raudvassar