Vastvalitud peapiiskop kõneles Kambjas arengukavast

29. novembril peeti Kambja vallamajas Tartu praostkonna konverentsi, mille peateemaks oli kiriku ja koguduste arengukava.
Kambjas toimunud konverentsi võib ilmselt nimetada ajalooliseks ürituseks, kuna kohal viibis ka värskelt peapiiskopiks valitud Andres Põder. Pärast avapalvust, mille viis läbi Tartu abipraost Peeter Paenurm, ütles tervitussõnad ka vallavanem. Muu hulgas õnnitleti peapiiskop electust nii valla kui ka praostkonna poolt.
Järgnes piiblitund, mille oli põhjalikult ette valmistanud Võnnu koguduse diakon Urmas Paju ning seejärel asuti konverentsi peamise teema juurde, milleks oli kiriku ja koguduste arengukava.
Esindatud oli kaksteist kogudust ning igaühel neist oli viis minutit aega, et tutvustada oma koguduse senist tegevust, suuremaid probleeme ning tulevikuplaane. Nagu võiski arvata, olid suuremad mured just väiksemates kogudustes, põhiliselt majanduslikku laadi.
Ainult ilusatest sõnadest ei piisa
Pärast lühikest kohvipausi anti sõna Andres Põderile, kes kõneles EELK arengukavast üldiselt – kuidas üldse arengukava koostada ning mis funktsioon sellel on, tuues näiteid Pärnumaa arengukavadest. Praegu on EELK arengukava väljatöötamine algstaadiumis.
Andres Põder leidis, et iga kogudus peaks paika panema oma tegutsemise printsiibid ja väärtused, ent pole mõtet kirja panna lihtsalt ilusaid sõnu ning plaani vaid selleks, et dokument oleks tehtud.
Tähtis on koostada reaalne plaan ja sellest ka kinni pidada ühendades koguduse juhatuse ning vaimuliku jõu – tegevuse aluseks peab olema kollektiivne otsus, samuti peaks igal kogudusel olema oma visioon tulevikust.
Oluline on koostöö
Pärast põhjalikku ettekannet arengukava teemadel jaguneti gruppideks ning arutleti selle üle, mis võivad arengut takistada, mis on arengu eeldused ning eesmärgid. Hiljem võrreldi tulemusi gruppide vahel. Andres Põder oli rahul, et rühmatöös aktiivselt osaleti ja pani kõigile südamele ikka edasi tegutseda ja oma ideid realiseerida.
Konverents lõpetati palvuse ja lõunasöögiga. Hiljem oli huvilistel võimalik käia Kambja kirikus ja oma silmaga vaadata, kuidas seal sisetööd on arenenud.
Kambja puhul tuleb mainida seda, et koostöö valla ja kiriku vahel on tihe, ka konverents toimus vallalt tasuta kasutada antud ruumis. Selline koostöö on igal juhul väga tervitatav ja viljakas ning tasub eeskujuks võtta.
Anna-Liisa Vaher