Kaplaniteenistus on kaitseväes tunnustatud

30. septembril tähistati Tallinnas metodisti kirikus oikumeenilise jumalateenistuse ning piduliku õhtusöögiga Eesti kaitseväe kaplanaadi taasasutamise 15. aastapäeva.
Kuigi kaplaniteenistus taastati kaitseväes 5. juunil 1995, kui ametisse määrati väliseestlasest USA lennuväe kaplan Mich­ael Viise ja esimese kaplanina tegevteenistusse sama aasta septembris nelipühi kiriku toonane pastor Ago Lilleorg, otsustati ametlik äramärkimine lükata sügisesse, mil on hõlpsam kokku tulla. Tervitussõnad ütles metodisti kiriku pastor Olav Pärnamets ja lõpusõnad sama kiriku superintendent Taavi Hollmann. Muusikalist sära lisas kaitseväe orkestri pianist nooremveebel Rein Rämmel ja diakon nooremleitnant Tõnis Kark.
Jutluses vaagis peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere kaitseväe kaplanaadi identiteedi omapära. Ta leidis, et kuigi põhiolemuselt muutumatu, toovad erinevad perioodid rõhuasetustes muudatusi ja seda tasub igapäevategevuses silmas pidada. Kui 15 aastat tagasi alustades polnud välismissioonidel käimine aktuaalne, siis tänapäeval on see märksõna esmatähtis. Pakkuda vaimulikku tuge missioonil osalejatele ja nende omastele, samuti haavatasaanutele ja langenute perekondadele, on täna olulisemaks väljakutseks kaitseväe kaplanaadile, kinnitas peakaplan Laanepere. Praegu viibib välismissioonil Kirde kaitseringkonna vanemkaplan nooremleitnant Silvester Jürjo, kelle peatselt vahetab välja staabi- ja sidepataljoni kaplan kapten Endel Apsalon.   
Laanepere selgitusel kulges koosviibimine kaplanitele, nende abikaasadele ja kaplanaadile lähedalseisvatele isikutele hubases õhkkonnas. Pidukõne pidanud kaitseväe emeriitpeakaplan kolonel Tõnis Nõmmik kõneles kaplanaadi ajaloost. Pidustustest osa võtnud Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid rõhutasid oikumeenilisust: praegu on meil kaitseväekaplaneid neljast liikmeskirikust. Tervitusi tõid veel siseministeeriumist Ilmo Au ning lähemad koostööpartnerid kaitseväest.
Kaitseväekaplan on erialaohvitser, kes vastavalt rahvusvahelisele Genfi konventsioonile ei kanna relva, v.a välisõppusel. Kaplan allub sõjaväeliselt oma ülemale, aga ka peakaplanile ning oma kiriku vaimulikule juhile. Ta on kohustatud pidama pihisaladust. On ühe EKNi liikmeskiriku vaimulik, omab teoloogilist kõrgharidust ja on Eesti Vabariigi kodanik. Kaplan ei rõhuta oma kodukiriku omapära ning suhtub sallivalt erineva maailmavaate esindajatesse kaitseväes.
Liina Raudvassar