Tartusse kogunes pool tuhat piibliuurijat kogu maailmast
/ Autor: Merje Talvik / Rubriik: Uudis, Uudised / Number: 4. august 2010 Nr 30 /
Möödunud nädalal toimus Tartu ülikoolis piibliteaduste maailmakonverents, millest võttis osa pea pool tuhat delegaati enam kui 40 riigist.
Nelja päeva jooksul peeti ligi 300 ettekannet, mille keskmes Vana ja Uue Testamendi teaduse mitmesugused küsimused, ent laiemalt kogu Vana Lähis-Ida keeled, kultuur, religioon, ajalugu ja arheoloogia.
Tähelepanu pöörati kristluse tekkeloole, judaistikale, teaduse metodoloogilistele küsimustele, aga ka Piibli mõjule tänapäeva maailma kultuuris, religioonide omavahelistele suhetele ja teadusloole.
Konverentsil osalenud Helsingi ülikooli semitoloog prof Tapani Harviainen, kes on tegelnud põhjalikult karaiimide (8. sajandil tekkinud juudi sekt, mis ei tunnusta Talmudit, vaid ainult Piiblit – toim.) uurimisega, tundis huvi eelkõige samaarlasi käsitlevate ettekannete vastu.
«Eriti põnev on see, et sügisel ilmub uus väljaanne samaarlaste piiblist, heebreakeelne pentateuhi teaduslik väljaanne. Mõlemad vastutavad väljaandjad, Abraham Tal ja Moshe Florentin, olid ka konverentsil ja jagasid infot. Samaarlaste näol on tegemist kriitilise kogukonnaga, keda on praegu kokku umbes poolteist tuhat, enne konventeerimist juudiks või kristlaseks oli neid aga enam kui miljon,» sõnas Harviainen.
Konverentsi eestvedajaks oli USAs Atlantas asuv 9000-liikmeline Society of Biblical Literature (SBL). Seekordne üritus toimus koostöös teadusorganisatsiooniga European Association of Biblical Studies (EABS).
Vahetati uurimistulemusi
«Eesmärgiks oli viia kokku eri maade ja ülikoolide piibli- ja sellega seotud alade teadlased, vahetada teadmisi ja uurimistulemusi. Kõige tipuks on oluline mõista piiblikirjandust, milleks on tarvis aga palju erinevaid arvamusi ja laia foorumit,» märkis Tartu ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi lektor Urmas Nõmmik.
Nõmmiku sõnul oli tegemist suurima rahvusvahelise konverentsiga, mille korraldamisega usuteaduskond seni kokku puutunud on. «Selge on, et Ida-Euroopal on suur potentsiaal. Pikkade traditsioonidega riigid ja akadeemilised kogukonnad on ju olemas, siin pole lihtsalt veel harjutud käima. Tartu ülikooli piibliteaduste ajalugu on suurepärane ja esinduslik. Üritus andis mitte ainult võimaluse Eesti teadlastel ja doktorantidel kõrvuti tuntud inimestega ettekandeid pidada ning diskuteerida, vaid ka väga palju enesekindlust. Olen veendunud, et Tartu ülikooli peetakse konverentsi korraldamise kohana meeles tulevikuski.»
Merje Talvik