Tegijad vaimulikul laulupeol

Doris Kareva on laulupeo sõnumitooja
Iga laulupidu on milleski omanäoline. Oma osa annavad sellesse lauljad, repertuaar, ilm, võib-olla hoopiski mingi laulupeoga mitte­seotud sündmus. Aga mõttesügavust ja meelsust lisavad vaimulikule laulupeole kindlasti laulude vahele loetavad tekstid. Seekordne Jumalale pühendatud pidu, kus hõiskame taeva poole, saab tähenduse poetess Doris Kareva luuleridadest.
Juba 1974. aastal ajakirjas Noorus luuletusi avaldama hakanud ja nüüdseks 13 raamatu autor ei kuulu küll ühtegi kogudusse, kuid tema loomingus on selgelt tuntav sügav austus Looja vastu. Doris Kareva ütles Eesti Kirikule, et kirik on tema jaoks pühapaik nagu ka mitmed looduspaigad. Küsimusele, mida tähendas talle vaimuliku laulupeo tekstide kirjutamine, vastas autor: «See on tänu ja kiituse hümniline väljendus, puhas rõõm.»
Ka suurepärase tõlkijana tuntud luuletaja jaoks on elus kõige tähtsam, et temas endas valitseks kooskõla kõige kõrgemaga. Sellest kooskõlast sünnib sõnum ja poetess loodab, et kuulajad selle peol ära tunnevad. Kas luuletaja ise laulupeole tuleb, sõltub sellest, kui palju toimetused talle aega jätavad. Palju aastaid UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretärina töötanud Doris Kareva on praegu ajakirja Meie Pere peatoimetaja.

Mikk Üleoja – üks koorijuhtidest
Ansambli Vox Clamantis liige, Eesti Filharmoonia Kammerkoori külalisdirigent ja koormeister Mikk Üleoja saabub laulupeole Türgist. Vaatamata tihedale töögraafikule soovib ta ikka laulupeol osaleda. Möödunud aastal toimunud üldlaulupeol Tallinnas olid koorijuhi ametis peale tema veel ema, isa ja õde. Vaimulikul laulupeol Tartus viis aastat tagasi dirigeeris ta koos emaga.
Laupäeval juhatab Mikk Üleoja nelja laulu, pannes lõpulauluks valitud Mart Siimeri «Unelauluga» (kantaadist «Lapsed vaatavad maailma pääle») laulupeole punkti.

Jaane Lend, heli- ja valgustehnik:
Meie vastutada on kirikupäevade ajal Antoniuse õu, Maarja kirikus toimuv noortefestival ning avajumalateenistus ja sellele järgnev gospelkantaadi ettekanne Peetri kirikus.
Praeguste plaanide kohaselt peaks kõik olema kontrolli all, hetkel teeme veel viimaseid muudatusi-täpsustusi, et anda endast parim ja kiriku tähtsündmuseks igati valmis olla.
Oleme Tartus kohal paar päeva varem. Ehkki paikadega on juba tutvutud ja üldine pilt on selge, tuleb tehnika üles seada ning see koosneb paljudest pisinüanssidest, mida tihtipeale tavakuulaja-vaataja ei näegi.
Ettevalmistustöö on seejuures väga oluline, mõned asjad tuleb paberil, mõned arvutis läbi mängida. Programmis on ka õhtust aega, seepärast on valgus samuti oluline. Hoolimata suvisest ajast ja valgetest öödest püüame esitustesse natuke värvi ka sisse mahutada.
Töö on muidugi vastutusrikas, kuid kogemust on juba mitukümmend aastat omandatud ja hea meel on sellest, et meie meeskonnas on inimesi, keda tehnika ja valgustus huvitavad. Sellised suuremad üritused toimivadki ju ikka tänu meeskonnale.
Naudin alati kirikusündmustel seda, et tegemist pole pelgalt tööga. Sõnum, mis neil üritustel vastu kajab, paitab hinge ja annab oma osa. Tihtipeale see kompenseerib magamata ööd ja nähtud vaeva.