Sinodid peeti kahes praostkonnas

Lääne-Harju sinod peeti 7. aprillil Risti koguduses ja Lääne sinod järgmisel päeval Noarootsis.
Lääne-Harju sinodipäev algas armulauaga jumalateenistusega Risti kirikus, järgnenud koosolekul mälestati kahe sinodi vahelisel ajal igavikku kutsutuid: vaimulikke Laine Villenthali ja Paul Saart ning Keila koguduse endise õpetaja abikaasat, tuntud diplomaati ja suursaadikut Karin Jaanit.
Praost Jüri Vallsalu rõhutas lihtsat tõde: «Kogudusel läheb hästi siis, kui inimesed end seal hästi tunnevad.» Ta tõdes oma ettekandes, et majandussurutist ei saa koguduse­elu analüüsi puhul ignoreerida, aga ka mitte üle rõhutada. Paljud on kaotanud töö ning võitlevad suurt võitlust oma toimetuleku pärast. Siit lähtub väljakutse kirikule.

Tähelepanu kodukülastustele
«Usk ei tähenda ainult spirituaalset meeleliigutust teispoolsuse suhtes, vaid ka usus kaasinimese teenimist,» kinnitas Vallsalu, lisades, et liikmesannetajate järsus vähenemises mitmes koguduses (positiivsena jäid aruandeaastal silma Harju-Madise, Paldiski ja Risti kogudus) saab näha tekkinud ebakindlust. Teiselt poolt peab kirik säilitama selles olukorras oma ajatu mõõtme: tegelema sõna jagamisega.
Humanitaarabi jagamise kõr­val, mis on kaht­lemata väga oluline, tuleb panna suuremat rõhku kodude külastamisele. Selliste visiitide käigus saab pakkuda hingetuge meeleheitele viidud inimesele, kes töö kaotanuna kapseldub koduseinte vahele.
Kuulati peapiiskop Andres Põderi ettekannet olukorrast EELKs, mis läks üle diskussiooniks sinodilisi huvitanud küsimuste üle.
Sinod kehtestas praostkonna koguduste piirid, s.t koguduste teenida olevate külade ja asulate loetelu. Eesmärgiks on välistada asumite jäämist eikellegimaale.
Ühehäälselt valiti abipraostiks Risti koguduse õpetaja Annika Laats, kelle töövaldkonnaks on praostkonna õppepäevade ja konverentside korraldamine.

Soovivad tööd teha
Kaadriküsimust hindab praost oma halduspiires heaks. Üheksast praostkonna kogudusest – Hageri, Harju-Madise, Järvakandi, Keila, Nissi, Paldiski, Rannamõisa, Rapla, Risti – on kaheksal oma õpetaja. Järvakandi kogudusel puudub raha oma õpetaja palkamiseks. Praostkonnas on abiõpetajana tööl Soome Rahvamisjoni misjonär Jukka Repo, kes koos abikaasa Mariaga on põhiliselt tegevad Saku abikiriku juures. Mureks on vikaarvaimuliku puudus, kes saaks vaimulikke asendada puhkuse ajal.
Leiti, et jõulisemalt tuleks panustada kooskäimistesse, mis võimaldavad tunda ühtekuuluvust. Kui sellel aastal võetakse osa Tartus toimuvast vaimulikust laulupäevast, siis järgmisel aastal korraldatakse praostkondlik laulupäev, tõenäoliselt Padise kloostris. Suvel võetakse ette reis praostkonna territooriumile jäävasse «meretagusesse riiki» Pakri saartele. «Meil on noored, terved ja tublid inimesed – mehed ja naised, kes soovivad tööd teha,» kiidab praost Vallsalu oma töötegijaid.  

Hinnatakse stabiilsust
Noarootsis peetud Lääne praostkonna sinodil tõi praost Tiit Salumäe oma ülevaates välja mitmeid aspekte. Nii nagu peapiiskop Andres Põder kõneles üldkiriklikest probleemidest, rääkis ka Salumäe, et kogudused elavad majanduslike võimete piiril ning antud olukorras tuleb eriti arvestada, et eelarve oleks realistlik. Praost lisas ka, et kogudused saavad siiski arvestada rahaga, mis on hetkel olemas, mitte kirjutada plaanidesse sisse neid summasid, mis laekuvad tulevikus.
Teisalt on rõõmustav, et praostkonnas on olnud väga stabiilne töötajaskond ja hulk õpetajaid on teeninud piirkonnas aastakümneid. Nii on olnud headeks eeskujudeks Friedrich Pohlamets, Gustav Maarand ja Eerik Hiisjärv. Nüüdseks on praostkonnas üle kolmekümne aasta töötanud ka Tiit Salumäe, Ants Leedjärv ja Leevi Reinaru.

Olulised ettevõtmised
Möödunud aastasse ulatub MTÜ Läänemaa Abikassa loomine, mis on riiklikke struktuure täiendav üksus, saab oma ressursid vabatahtlikest annetustest ning jaotab neid hädasolijaile.
Ehitustöödest on suuremad ettevõtmised Haapsalu Jaani kiriku jätkuv remont, Varbla kiriku katuse ning käesoleval aastal 180. aastapäeva tähistava Pikavere palvemaja remont. Ees seisab Ridala kiriku katuse vahetus. Töid on teisigi.  
Tasub märkida piiskopkonna rajajate Buxhoevenite järeltulijate külaskäiku ning olevipäeva pidustusi Vormsil. Ja muidugi võtab suur hulk rahvast osa vaimulikust laulupeost ja kirikupäevast Tartus.
Arengukavadest kõneldes rõhutas Tiit Salumäe, et see on oluline dokument, mis ei tohi ainult formaalseks jääda. «Peame üle vaatama oma võimalused ning kiriku seisukohalt keskenduma sellele olulisele, mida keegi teine peale meie ei tee,» lisas Salumäe.

Liina Raudvassar
Mari Paenurm