Kas koht võimuvajaduse teostamiseks?

Nõmme Rahu koguduse liige Urve Maiste uuris oma magistritöös mittetulundusühingute juhtide motivatsiooni.
Urve Maiste töö «Mittetulunduslike organisatsioonide juhtide motivatsioon eestvedamise kontekstis» oli üks viiest dissertatsioonist, mida kaitsti Usuteaduse Instituudis diakoonia ja sotsiaalteenuste alal.
Tavapäraseks on saanud, et sotsiaalhoolekande, hariduse ja tervishoiu valdkonnas osutavad teenuseid mittetulunduslikud organisatsioonid, tõenäoliselt teiste hulgas üha enam ka kirik ja kogudused.

Ootused MTÜdele ja rahulolematus
Maiste tõdeb, et tihe koostöö avaliku sektori ja MTÜde vahel avalike teenuste osutamisel on seadnud nende ette nõudmised, mis sageli ei ühti kodanikualgatuse filosoofiaga. Teenuste kvaliteedi ning nende osutamise jätkusuutlikkuse osas on avalik sektor oma suhtumistes MTÜdesse pigem ettevaatlik.
Urve Maiste peab olulisimaks probleemiks MTÜde nõrka juhtimisvõimekust ning analüüsib oma töös mittetulunduslike organisatsioonide juhtide motivatsiooni eestvedamise kontekstis, võttes aluseks töörahuloluga seotud vajaduste uurijana tuntuks saanud David McClellandi motivatsiooniteooria ning R. L. Hugesi ning teiste teadlaste ja praktikute koostöös arendatud eestvedamise käsitlusi.
McClellandi motivatsiooniteooria kohaselt motiveerib juhte tegutsema kolm baasvajadust. Need on saavutusvajadus, mis ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendama keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi ning on valmis asju edasi arendama, et olla tulemuslik; suhtlemis- ja liitumisvajadus, mis ajendab looma ja hoidma sõbralikke suhteid teiste inimestega, partneritega ning pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele; ning võimu- või jõuvajadus, mis tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. Neid iseloomustab võistlemissoov, et saavutada kõrgeid positsioone, olla nähtaval ning lahenduste valikul ise otsustada.
Motivatsiooni ja juhtimisvõimekuse vahelist seost peetakse oluliseks organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamisel ning eestvedamist peamiseks võtmeteguriks organisatsiooni pikaajalise edu saavutamisel.  

Hoiatavad ja kogemust andvad järeldused
Urve Maiste toob oma uuringu analüüsis välja, et mittetulunduslike organisatsioonide juhtide peamiseks motiveerijaks ning samas ka eestvedamise indikaatoriks on juhi ametikoht, positsioon, mis võimaldab võimuvajaduse realiseerimist. Seda võetakse kui šanssi oma karjääriredelil. Organisatsiooni arengule suunatud saavutusvajadus on vähene, mistõttu on juhid kompetentside arendamisest huvitatud vaid juhul, kui see seostub nende isiklike tulevikuplaanide realiseerimise võimalusega. Seda kinnitab ka tagasihoidlik huvi organisatsioonisiseste suhete hoidmise ja arendamise vastu.
Eestvedamise kontekstist lähtuvalt toob töö autor välja, et mittetulunduslike organisatsioonide juhtidel puudub üldjuhul selge visioon organisatsioonist ning isiklikud vajadused ja eesmärgid ei ühti organisatsiooni omadega. Uuringu peamiseks tulemuseks peab autor juhtide töömotivatsiooni selgitamisel domineerivat võimuvajadust ning vähest saavutustevajadust, millega seostub ka ebaselge ettekujutus organisatsioonist tulevikus.
Ametikohast tulenev võim annab juhtidele piisava kindlustunde ning koostööle rõhku ei panda, millest järeldub, et juhid ei tegutse eestvedajana. Sellega on seotud ka nende vähene motivatsioon juhtimisvõimekuse arendamiseks organisatsiooni tuleviku kujundamise nimel.
Ehkki teadlased pole siiani ühesel seisukohal, mis on üldse motivatsioon (lad k movére, liigutama, liikuma), ollakse siiski kokkuleppele jõudnud, et see on midagi, mis paneb meid tegutsema ja teatud viisil käituma.
Möödunud sajandi üks maailma tuntumaid juhtimisteoreetikuid Peter. F. Drucker on arvanud, et igal töökohal peaks suhtuma oma kollektiivi kui vabatahtlikesse, keda tuleb motiveerida. Urve Maiste uurimistöö andmetel on pikaajalises perspektiivis vältimatult vajalik juhtide kompetentside arendamine ning igasugune koostöö organisatsiooni arendamise ja jätkusuutlikkuse eesmärgil.
Mari Paenurm