Aluseks on austus elu vastu

Põlva koguduse vastvalminud pastoraadis kõneles Varro Vooglaid kristlaste võitlusest kultuurisõjas.
Ümarlaua kutsus kokku maavanem Priit Sibul, kes Eesti vabariigi kodanikuna on teatud eetikaküsimustes tundlikum kui üks riigiametnik tavapäraselt. Elukultuuri Instituudi tööd juhtiv Helsingi ülikooli õigusteaduskonna doktorant Varro Vooglaid ja maavanem on ühel meelel ühes võitluses: sündimata laste õiguse eest elule.
«Sekularism on maskeeritud ateism,» ütles Vooglaid. «Ei öelda, et Jumalat pole olemas, aga ehitatakse ühiskonda nii, nagu Jumalat poleks olemas.» Kui elukultuur näeb maailma mõtestatud tervikuna, siis surmakultuuri teenistusse rakendatud ateism näeb maailma juhuste puht-materiaalse produktina. Kõneldes kultuurisõjast kui erinevate maailmavaadete kokkupõrkest, peatus Vooglaid kolmel valdkonnal, milles võitlus eriti terav. Need on abort, eutanaasia ja traditsiooniline perekond.
Ideid on võimalik maskeerida. Ja seda võimalust on oskuslikult mitme protsessi puhul kasutatud. Kui ühiskonnas seatakse põhiliseks väärtuseks sallivus, siis kuhu tõmmata piir? See tegu, mida me eile nimetasime mõrvaks, võib homme keeleliselt ümbersõnastatult olla eutanaasia. Abordi lubamist põhjendades otsitakse argumente ja välistatakse mõiste «tapmine».
Kristlasena tugines Vooglaid ettekandes paavst Johannes Paulus II entsüklikale elust, kus on öeldud: «Ainult austus elu vastu saab olla kõige hinnalisemate ja vajalikumate ühiskondlike hüvede nagu demokraatia ja rahu aluspõhi ning tagatis.»

Sirje Semm