Esitletakse uut kirikukäsiraamatut

Teisipäeval, 17. märtsil kell 12 algaval tänujumalateenistusel esitletakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus uut kirikukäsiraamatut.
Kirikukäsiraamat ehk agenda on kirikuõpetaja kasutuses olev raamat, mille abil ta peab jumalateenistusi. Raamatus on jumalateenistuse pidamise kord ja palved. Palved ja tekstid on kaasajastatud, igaks pühapäevaks on koostatud oma palved. Samuti on uus algupärane muusika. Käsiraamat on sündinud erineva vagaduslaadiga vaimulikest koosneva liturgiakomisjoni pikaaegse töö tulemusel ning sisaldab ilmselt ka igaühe panust sellesse töösse.
Käsiraamatu sündi on mõjutanud ka naaberkirikud Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Inglismaal. Kasutatud on nende jumalateenistusuuenduse materjale. Seega on agenda uusi liturgilisi tendentse järgiv. Käsiraamatu esitlemise jumalateenistuse peab peapiiskop Andres Põder ja jumalateenistusele on teretulnud kõik koguduseliikmed, vaimulikud, organistid ja töötegijad.
Aasta eest toimunud vaimulike konverentsil ei saanud uus käsiraamat kehtestamiseks vajalikku 75% vaimulike häältest, kuid neid tuli kokku 57%, mis on suur hulk. Vaimulike konverentsi hääletamise tulemuste põhjal otsustas piiskoplik nõukogu 19. veebruaril 2008 lubada kasutada nii uut käsiraamatut kui vana agendat. Ei ole ju põhjust keelata käsiraamatut, mis on saanud siiski enamiku kirikuõpetajate heakskiidu.
Samas ei keelatud vana agenda kasutamist, sest see sisaldab paljude inimeste jaoks olulist traditsiooni ja sedagi kasutatakse paljudes kogudustes. Seega on EELK-l sisuliselt kaks kehtivat käsiraamatut – agenda, mis pärineb 1902. aastast, ja uus käsiraamat (valminud 2007), mida esitletakse 17. märtsil.
Uue käsiraamatu kasutuselevõtt ei välista senise vana agenda kasutusse jäämist. Iga kogudus saab ise otsustada, millise jumalateenistuse korra ta valib – kas vana või uue. Esmapilgul võib selline praktika tunduda segadust tekitav ja kirevust loov, kuid tegelikkuses on tegu siiski ühtlustamise protsessiga. Kui seni võis iga kogudus liturgia uuendamise sildi all luua oma jumalateenistuse korra, siis nüüd on valida kahe käsiraamatu vahel. Seega peaks kirevus vähenema ja jumalateenistuse pidamise viis ühtlustuma, mis on igati positiivne suund kirikus.

Kaido Soom