E.E.L.K. ja EELK ühinemine lükkus edasi

Välis-Eesti luteri kirik ei ole veel valmis liituma Kodu-Eesti kirikuga, selgub E.E.L.K. konsistooriumi teatest.

«E.E.L.K. ja EELK ühinemiseks vajalik põhimääruse muudatus, kus E.E.L.K. peapiiskopist saab piiskop, ei leidnud E.E.L.K. kirikukogu liikmete üldarvust kahe kolmandiku toetust,» seisab selles. «Seaduse muudatuse poolt oli 66% hääletajatest. E.E.L.K. Konsistoorium jätkab oma praostkondade ja kogudustega tihedat kontakti ning nõupidamist.»
Vastuseis nurjas kavatsused
Ehkki alles hiljuti oli E.E.L.K. peapiiskop dr Andres Taul optimistlik ja lootis, et ühinemine saab teoks, oodati veel mõne koguduse vastust. Lõplik häältelugemine näitas, et ühinemise poolt jäi puudu vaid väga väike osa.
Mai lõpupäevadel viibis Eestis peapiiskop Andres Taul koos delegatsiooniga Kanadast läbirääkimisi pidamas kahe kiriku ühinemise üle. Läbirääkimistel kooskõlastati liitumislepingu tekst ja lepiti kokku ühinemislepingu allkirjastamine käesoleva aasta septembris. Paraku nii ei läinud, sest väliseesti kogudustes leidis ühinemiskava vastuseisu.
E.E.L.Ks on kogudusi, kes juba ammu kodumaa kirikuga ühinemise soovist teada andnud, kuid on ka neid, kes sellesse umbusuga suhtuvad. Näiteks Toronto Vana-Andrese koguduse (õp Kalle Kadakas) täiskogu hääletas 9. novembril suure häälteenamusega (115-10) ühinemise vastu. Paljudest sõnavõttudest kõlas pessimism ja kartus ühinenud kiriku tuleviku suhtes.
Ühinemisele ei ole poolthäält andnud ka mitmed USA kogudused. USA Esimese praostkonna praost Thomas Vaga on öelnud: «Me ei saa taastada seda, mis meilt on võetud ja tunduvalt muudetud. Me ei saa ka kaasa minna sellega, mis pole enam see, mille me pagulusse kaasa tõime, mida oleme Ameerika luteri kiriku ja iseenda kogemustest õppinud ja omandanud.»
Praost Vaga arvates peaks Välis-Eesti kiriku tuleviku üle otsustamiseks kokku kutsuma koguduste esindajate ja õpetajate kirikukongressi.
Rootsi Eestile lähemal
Samal ajal on näiteks Rootsi praostkond praost Ingo Tiit Jaagu sõnul ammu tüdinenud ootamast, millal ometi kirikud ühendatud saaksid. Rootsi praostkond oli üks esimesi, kes avaldas soovi EELKga ühineda. Vastava sisuga kirjast kahele konsistooriumile rõhutab praost just viimaseid lauseid:
«Kui jõuame olukorda, et meie kiriku jagunemine kaheks peapiiskopkonnaks kinnistub paratamatusena, siis ei jää E.E.L.K. Rootsi praostkonnal muud, kui jätkata taotletud suunda. Sellisel juhul taotleme E.E.L.K. Konsistooriumilt luba liitumisläbirääkimiste alustamiseks EELKga.»
Innustavaks on praostile siinjuures peapiiskoppide Andres Põderi ja Andres Tauli ning assessor Joel Luhametsa kiri, kus seisab, et kui hääletus ei anna loodetud tulemust, siis võib iga praostkond pöörduda ühinemissooviga otse EELK Konsistooriumi poole. Mõnes koguduses valitsevat hirmu, et Tallinnast hakkab tulevikus käske-keelde tulema, Jaagu ei karda. Otse vastupidi on seitsme koguduse ja kolme vaimulikuga Rootsi praostkond ootamas kodumaalt täiendust oma vaimulike ritta.
Pikk lõputa protsess
Välis- ja Kodu-Eesti kiriku ühendamise protsess on tõusude ja mõõnadega kulgenud alates 1993. aastast, mil moodustati vastav nõukogu. Ühinemisega hakati taas tõsisemalt tegelema pärast peapiiskop Andres Tauli ametissevalimist 2007. a, kui kaks peapiiskoppi kirjutasid Torontos alla kirikute suhteid sätestavale deklaratsioonile.
EELK on oma seisukoha välja öelnud selle aasta kevadisel kirikukogul, kus otsustati toetada kodu- ja väliseesti luterlaste osaduse taastamist ühtse kirikuna, käsitledes seda kui jätkuvat protsessi, mida teostama on volitatud peapiiskop ja kirikuvalitsus.

Tiiu Pikkur