Minu kliimateoloogia

Kord teravamalt, kord pehmemalt on ühiskonnas viimastel aastakümnetel olnud juttu kliima soojenemisest ja sellega seotud vajadusest fossiilsetel kütustel põhineva energia tootmist piirata. Kuna Vana Testamendi loomislugude kohaselt on inimesele antud ülesanne hoida ja harida heaperemehelikult meie planeeti Maa, siis puudutavad need teemad kindlasti ka religiooni. Nagu paljud kristlased, olen ka mina välja kujundanud oma kliimateoloogia.

Alustan oma seisukohtade selgitamist tsiteerides kunagise õpingukaaslase Jaan Tätte laulu vanast kuuest:  

mu vana kuub, mind kaua oled varjand
koos minuga nii head kui halba näind
ja kümme aastat olen ma sind harjand
ja halliks nende aastatega läind /–/

Kindlasti võib küsida, mis seos on vanal pintsakul kliimaga. See on õigustatud küsimus ja tulen artikli lõpus selle seletuse juurde. Aga kõigepealt mõnest kliimaga seotud tõsiasjast.

Kõigepealt on teadlased suuresti ühel nõul, et meie planeedi pinnal valitsev temperatuur on viimastele aastakümnetel tõusnud, pooluste jääkilp sulab, liustikud taanduvad, Läänemerel on jäävabasid aastaid rohkem jne. Eestis toimub soojenemine kiiremini kui maailmas keskmiselt. Kui alates 18. sajandi lõpust loetakse, et maailma keskmine temperatuur on tõusnud 1,3 kraadi, siis Eestis on see tõus 2,9 kraadi. Lämmatavad suved on selle tunnistuseks.    

Kindel fakt on ka see, et süsihappegaasi jt kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris on viimastel aastakümnetel tõusnud. Nii on paljude teadustööde tulemuseks väide, et kasvuhoonegaaside kontsentratsioonide tõus atmosfääris ongi põhjus, miks soojenemine toimub.

Niisiis, väga suure tõenäosusega on inimese tegevusest põhjustatud kliima soojenemine tõsi. Kui me seda tõsiasja ignoreerime ega pidurda kasvuhoonegaaside emissioone, siis peame leppima järjest suuremate kuumusest, üleujutustest ja veepuudusest tingitud muutustega meie igapäevases elus. Kui aga õnnestub emissioone piirata, siis loodame, et tagajärjed pole nõnda hullud. 

Olgu öeldud, et Eesti on siiani olnud ühe inimese kohta kasvuhoonegaaside emissiooni poolest esirinnas. Sellele on selge põhjus, sest meie põlevkivienergeetikal on ajaloolised juured. Selge on ka see, et Eesti loobumine põlevkivienergeetikast maailma ei päästa, suurim mõju on just suure rahvaarvuga ja arenevate riikide otsustel ning rahvusvahelistel kokkulepetel. Aga me saame olla eeskujuks ja suunanäitajaks. 

Igatahes on vastutustundlik vähemalt üritada elada kliimasõbralikult. Jätkusuutliku arengu printsiip ja ka talupojatarkus ütlevad, et järgnevale põlvkonnale tuleb jätta vähemalt sama heas korras planeet, kuhu meie sündisime. 

Teen nüüd põike ja toon ühe hiljutise näite, kuidas teoloogia kliimaga seotud on. Hiljuti võis meediast lugeda teadet, et kirikuloolane Riho Altnurme on nimetatud Helsingi ülikooli audoktoriks. Koos temaga oli usuteaduskond esitanud audoktoriks ka noore kliimaaktivisti Greta Thunbergi. 

Ehkki ka mina näen noore pooliku haridusteega neiu esitamises teatud küsitavusi, siis laiemas plaanis see otsus mulle meeldis. Usulises keeles öelduna tõstab Helsingi ülikooli usuteaduskond audoktorina esile meie planeedi üht võtmeteemat laialdaselt teadvustanud isiku, kes on toiminud oma eelkäijate Jeanne d’Arci jaBernadette Soubirous’ vaimus. Kõik nimetatud noored tüdrukud on olnud ülimalt mõjukad ja seisnud inimeste, riigi või maailma tervenemise eest.    

Tuleme nüüd riigi tasandilt üksikisiku tasandile. Iga muutus algab tegelikult iseenda peast ja igaüks saab kliima hoidmiseks ka isiklikul tasandil oma osa anda. Tsiteerin nüüd teadlast ja endist Tartu ülikooli arendusprorektorit Erik Puurat:

„Eestis on suurteks võimalusteks veel ringmajandus ning jäätmete taaskasutus. /–/ Üks suuremaid väljakutseid aga, mis võiks saada Eesti lipulaevaks kogu maailmas, on bioressursside väärindamine, eriti uute tehnoloogiate abil, mis annaks meile suure konkurentsieelise. Ja lõpuks, üks kõige kindlam viis on tõepoolest vähendada tarbimist. Kõiges. Kuidas seda teha, on üks kõige keerulisemaid tänapäeva küsimusi.“

Tulen nüüd tagasi artikli alguses tsiteeritud laulu juurde. Piltlikult öeldes tähendab minu kliimateoloogia, et loodan elu jooksul kulutada üsna väikese arvu pintsakuid, mis tähendabki väiksemat tarbimist. Tsiteerin veel ridu Jaan Tätte laulust: 

/–/kui tulebki mul ükskord ära minna
maamulda siit, mu ustav sõber, tea
koos sinuga siis teele asun sinna
mu vana kuub, veel, sõber, vastu pea

Hoiame oma planeeti, meile usaldatud Jumala aeda, teist meil ei ole! 

Toomas Jürgenstein

kolumnist